Jalutasin too päev terve tee Annelinnast jala koju, ilmselt polnud pärast kontserti enam bussipileti raha, seda enam, et ma olin oma 12aastase taskurahast selle PILDI ka veel ostnud. Just nagu mäletaks, et maksis neli mingit ühikut ... Kas rubla siis toona, 1989. aastal? Pilti keerutasin terve tee käes, et sealt detailidest mingit salasõnumit välja lugeda. Mida rohkem vahtisin, seda müstilisem tundus see kõik olevat, mis sest, et mustvalge foto peal oli reas neli suvalist duudi telliskiviseina taustal, all käsitsi joonistatud logo PALAT tagurpidiristiga(!) ja pentagrammiga(!!). Suvaline välimus oli petlik, sest ma olin neid just näinud laval, (ilmselt) mu elu esimesel thrash-live’il.