Eestis kodumaad teeninud inglise daam
Kui tulemuslikult möödusid Eestis veedetud aastad?
Need aastad tasusid väga ära, olid ettepoole suunatud ja dünaamilised. Paljudes maades on saadikutöö nii, et liigud tolli edasi ja libised kohe jälle tagasi. Siin aga on positiivne, lahenduste otsimiseõhkkond. Diplomaat saab tunda oma panust ja see on hea tunne. London annab siin üsna vabad käed.
Milliste alade arengu juures olete saanud kaasa aidata ja Inglismaad eeskujuks tuua?
Kohtusüsteem, juura, politsei. Näiteks politsei alal on meil Inglismaaga väga kõva koostöö, juhtkond on käinud seal mitmetel koolitustel.
Mulle jätab sügava mulje, kuidas Eesti “shoppab uusi ideid” kogu maailmast. Eesti on väga teadlik, mis igal pool mujal maailmas toimub ja võtab kõik hea omaks.
Kuias olete kaasa aidanud kultuurivahetusele?
Siin on väga oluline roll Briti Nõukogul. Kui varasematel aastatel tegelesid nad peamiselt keeleõppega, siis nüüd on see asutus edasi arenenud ja peamiselt panustatakse väga spetsialiseeritud õppesse. Eestlastel on Inglismaast peamiselt väga traditsiooniline ettekujutus, aga tegelikult on see sotsiaalse muutuse osas üks kõige innovatiivsem riik. Saatkond paneb paika üldised eesmärgid, Briti Nõukogu võib neist mõned valida ja edasi arendada.
Noortel inimestel ümber maailma on haruldaselt suur empaatiavõime, nad korjavad kiirelt üles globaalselt leviva popkultuuri. Ka Eesti, hoolimata oma vahepealsest “külmunud” olekust. USA mõju tundub siin suhteliselt väike olevat.
Ometi saadeti Eesti sõdurid miskipärast Iraaki?
Aga see on ju väga õige. See on märk Eesti küpsusest, märk sellest, et te osalete täisväärtuslikult rahvusvahelises poliitikaelus.
Aga millised on peamised kultuurierinevused Inglismaa ja Eesti vahel?
Nii valitsuse tasemel kui ka kultuuris olete te väga avatud igasugustele mõjudele. Olete muusikaline rahvas ja ka muusikas on teil palju põimunud mõjusid. Suur raamatute ja ajalehtede lugemine on teile ilmselt veel nõukogude ajast sisse jäänud. Ka Inglismaal on see nüüd tagasi tulemas.
Nii Suurbritannias kui ka Eestis määrab turg, milline kultuur jääb elama ja milline mitte. Kuna aga meil on suurem maa, siis toetust jätkub ka erihuvidega gruppidele. Teil on aga see-eest suurem toetus näiteks kultuuriajakirjadele.
Mida peaks Eesti valitsus Inglise omalt õppima kultuuri ja kolmanda sektori arendamiseks? Meie ettekujutus Inglise valitsusest põhineb sarjal “Jah, härra minister”.
Pean saadikuna veetma väga palju aega ja energiat selgitades: “Jah, härra minister” on nali! Hea nali küll, aga veidi vananenud, see kuulub aega enne meie valitsuse reformimist. Praegune valitsus kasutab valitsemises väga värskeid ideid. Hõlmame üha enam kolmandat sektorit: valitsus saab aru, et nii on lihtsalt odavam asju korraldada, lisaks pööravad kolmanda sektori inimesed tähelepanu asjadele, mis on inimestele tõepoolest oluline.
Eesti areneb ka selle koha pealt haruldaselt kiirelt. Meilgi oli väga halb koh, kust alustada: sotsiaalhoolekanderiik; teil oli aga alguspunkt veel raskem.
Inglismaal on sõlmitud leping nimega Compact, mis proovib sätestada kolmanda sektori energia kasutamist probleemide lahendamisel ja teenuste paremal jagamisel. Kolmas sektor tahab teha valitsusega koostööd, samas aga jääda iseseisvaks. Seetõttu sõlmitigi kahe osapoole vahel põhjalik leping.
Et Eestis kolmanda sektori tähtsust suurendada, tuleb pöörata enam tähelepanu vabatahtlike tööle. Vaja on välja töötada tunnustussüsteem valitsusvälistele organisatsioonidele.
Kas te ei näe konflikti kolmanda sektori ning vabatahtlike töö tugevnemise ning kapitalistliku süsteemi arengu vahel?
Mitte sugugi! Vaadake näiteks Ameerikat. Tugevaima kapitalismi, samas väga tugeva kohaliku kommuunivaimuga maa. Eestlastel on väga tugev side oma maa ja ajalooga, need on tugeva kodanikuühiskonna komponendid.
Minule tundub, et Eestile saab probleemiks õhus hõljuv tugev nõue igaühele: täisväärtuslik inimene peab oskama end müüa! Sotsiaalsed abisüsteemid on väga nõrgalt arenenud, kihistumine süveneb. Kas see ei paista välismaalasele silma?
Iga ühiskond vajab inimesi, kel on väga suur vajadus kasumit teenida. Ühiskonna rikkus peitub selles, et on palju erinevaid inimesi eri soovidega ja neil kõigil on võimalus jõuda oma soovide täitumiseni. Mulle tundub, et Eesti liigub õiges suunas.
Me ise arvame tihti, et oleme järelejooksikud, aktsepteerime kõik väljast tulnud normid täies mahus ja veel rohkemgi…
Te olete kindlasti perfektsionistid, aga samas teatas teie valitsus ju hiljuti, et Euroopa Liidu normide omaksvõtmisega ei tasu liialdada. Minu arust olete te väga head oma nägemuse sulandamisel. Euroopa Liidus tuleb nagunii üks väga raske kohandumine. See on ju imeväike ala, vaid üks rahaline (monetaarne)? Ühik.
Kuidas on Eesti vähemuste integreerimisega hakkama saanud, kas suudame vältida Briti vigu?
Olete teinud väga tugeva ja küpse alguse. Inimestel on liiga suured ootused nii lühikese arenguperioodi kohta, inimestele on vaja aega.
Suurbritannias on vähemused praegugi tohutu probleem. Kui me ei suuda kaasata seda kümmet protsenti elanikkonnast, siis me ei toimi edukalt.
Mida soovid oma järeltulijale, uuele Inglise saadikule?
Siin on nii palju teha ja nii vähe aega! Kindlasti ütleksin: naudi seda aega, kohtu nii paljude inimestega kui vähegi jõuad, just inimesed viivadki sind uutele headele ideedele, mida annaks siin riigis veel ära teha. &nb sp; &n bsp; &nbs p; &n bsp; &nbs p; &n bsp; &nbs p; &n bsp; &nbs p; &n bsp; &nbs p; &n bsp; &nbs p;
Kiitsite Eesti kiiret arengut. Kas te ei taju näiteks sotsiaalset kihistumist suure probleemina?
Muidugi on teil suur sotsiaalne kihistumine ja surve, inimesed tunnevad tugevat kohustust saada rikkaks. Lisaks on teil ka kõik 21. sajandi hädad: AIDS, narkootikumid.
Sarah Squire
Lõpetanud Cambridge´i ülikooli Newnhami College´i
Töötanud välisteenistuses aastast 1971
Diplomaadi või diplomaadi abikaana Washingtonis, Senegalis ja Tel Avivis, suursaadikuna Eestis 200-203.
Abielus dr William Squire´iga Lapsed James (sünd 1977) ja Emma (1979)
