Kui paljud teist on kuulnud Annonast, Rooma saagijumalannast? Sama nime kannab ka taim, mis kasvab vihmametsas: annona vili on kookospähkli suurune ning meenutab kujult rohelist hiigelmaasikat või artišokki. Sama nime kannab ka luksuslik kaubamaja, mis asub Vatikani kinnises tsoonis ja kus sooritavad sisseoste linnriigi kodanikud ja teenistujad. Hirmodav alkohol, piim, juust ja muud maksuvabad kaubad; kõik, mida hing ihaldab, v.a. rasestumisvastased vahendid, on saadaval maises paradiisis nimega Annona. Meenutan, et Vatikan on vabastatud Itaalia maksudest ja väljastpoolt toodud kaupadelt ei võeta kuuldavasti üldse mingit tollimaksu! Lugeja saab teada, et Vatikanis on ka oma apteek. Selleks, et apteegist ravimeid osta, ei pea omama sidemeid Vatikaniga. Tuleb lihtsalt jätta Püha Anne´i värava lähedal asuvasse korravalveteenistuse putkasse oma isikut tõendav dokument ja võtta sealt ajutine pass. „Ravimid ja tervisetooted on ahvatleva hinnaga,“ kinnitab Hofmann.

Raamat, mis sündis aastatepikkuse uurimuse tulemusena, on huvitav kogum mälestusi ja intervjuusid, mis avab nii mõndagi valgustkartvat. Nagu ennist juba märkisin – sündsuse piires, sest autor ise on tubli katoliiklane.

Üks võikamaid lugusid, millest autor pajatab, on salajane riitus, mida toimetatakse pärast iga paavsti valimist: enne kui kuulutatakse välja kiriku uus pea, panevad kardinalid ta istuma toolile, mille põhjas on avaus, ning üks noor vaimulik kükitab sinna alla, et käega kontrollida, kas vastvalitud isik omab mehe suguelundeid. Riitus pärinevat ajast, mil paavstiks sai andekas petis, kes võttis endale nimeks küll Püha Johannes VIII, kuid kes tegelikult oli naisterahvas – paavstinna Johanna – kes tõi püha protsessiooni käigus Colosseumist Püha Johannese Laterani basiilikasse ilmale enneaegse poisslapse...