Elegantsed Londisted pop-rokk-portselanipoes

Elephants From Neptune

“Pressure & Pleasure”

(Birdeye Entertainment)

Neptuun on põneva ehitusega maailm – kui kõrgemates kihtides möllavad jäised metaanitormid, võib kuumus allpool tahkemas vööndis küündida tuhandete kraadideni, pöörane atmosfäärirõhk aga lömastada igasuguse orgaanika. Nimi Elephants From Neptune sobib hiljuti teise albumi üllitanud kooslusele, sest nende põneva ülesehitusega muusika võib tekitada külmajudinaid, aga ajada ka nahavahe tuliseks.

Tunnistan, et bändi paljukiidetud esikalbum ja EPd läksid minust mööda. Poole kõrvaga kuuldud palad mõjusid stiililagedalt – milles, möönan tagantjärele, võis olla süüdi asjaolu, et mõned neist pärinesid vist Galvanic Elephantsilt, kes teevad hoopis teist sorti head muusikat – ning huvi paksunahaliste neptuunlaste vastu kustutas üldse mullune “naljakas” video loole “Blue Lightning”, nii et plaati mängijasse torgates olin eelarvamuste küüsis. Õnneks kadusid need kohe nagu vits gaasihiiu gravitatsioonikaevu, sest 2014. aastal on EFN kõvasti küpsem ja elutargem. Siin on ­kihte ja pinget, lusti ja survet. Josh ­Homme tuleb meelde küll, aga elevantide muss on lõbusam kui QOTSA ja vaheldusrikkam kui Them Crooked Vultures. Ka The Desert Sessionsiga võrdlemiseks on meeskond Linna-Reinberg-Joona-Mikiver liiga süstemaatilised, liiga läbimõeldud.