Sünnikodu on väga naljakas sõna. See viitaks nagu sellele, et mu ema oleks mind justkui kodutalu köögis sünnitanud. Loomulikult ei olnud see üldse nii. 

Ma sündisin Haapsalu haiglas ja selle sündmuse kolm peasüüdlast on mu ema Malle, isa Tiit ja nüüdseks meie seast lahkunud Luule Viilma, kes mu emale suureks toeks oli. Kui minu sündimise protsess oli lõppenud, toodi mind mu „sünnikoju“ Märjamaale. See oli siis minu elu esimene reis Märjamaale. 

Et kõik oleks korrektne, pean ikkagi täpsustama, et minu kodu ei asu Märjamaa alevis, vaid selle külje all. Alevi piir on vähem kui kilomeetri kaugusel.

Kui ma veel pisike olin (isa määratleb seda aega „siis, kui sa veel püksi sittusid“), pidasid mu vanemad kanu ja sigu.

Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel