Erinevad esitajad “EKA Muusika Fond 2010”
Kogumikul esindatud bändide nimekirja lugedes tekkis kahtlus, et kas suudab pelgalt sõna Kunstiakadeemia siduda kõrvale nauditavaks nii mitmeid erinevaid esitajaid, kelle salvestused nii žanriliselt kui ka valmimisaastalt üksteisest päris kenal kaugusel. Palju ühist saab ikka olla Ivo Linnal, kes esitas malbelt muiates oma laule “Reklaamiklubi” pääsme hankinud rõõsadele kuldses keskeas kolhoositaridele, ning Zahiril, mille pillimehed viinast ja amfetamiinist segastena trummidesse hüpates ja kitarrikeeli võimendikastide vastu saagides lõhkusid mõne Heveni kontserdi ajal rohkem tehnikat kui nende ametivennad Nirvanast?
Erkki Tero ja Janek Murd on aga palasid kogumikule valides head tööd teinud. Ajateljel kulgemine alates biitmuusikast ning liikudes läbi pungi, garaaž-rock’i ja indie kuni elektrooniliste artistideni, oli ajastuvaimule omaste stiilide arengulises järjepidevuses nauditav nostalgiline reis minevikust tänapäeva. Iga järgnev pala tundus loogilise jätkuna eelmisele ja oskuslik valik, kohati ka kronoloogilist järjekorda rikkudes, on kogumikupõhiselt peaaegu täiesti tasandanud muusikalised erinevused.
Etteheitena võiks tuua plaadi lõpu poole aset leidva pidurduse, mis põhjustatud liigsest keskendumisest elektroonilisi helisid ja tasast kitarrisõrmitsemist tootvatele artistidele. Kuigi ka iga rada plaadi lõpus on isikupärane, tundub viimase kümnendi muusika omavahel hulga sarnasem kui eelnevate dekaadide oma. Eesmärki – EKAga seotud heliloomingu tagasihoidliku dokumenteerijana ning laiemale üldsusele tutvustajana – kannab aga kogumik suurepäraselt. 8