Ta tõrjub oma aias sammalt, lõikab oksi, õlitab muruniidukit ning vahetab välja püsikuid, mis läinud moest. Oleks mul aed, laseksin seal vohada kõigel, mis kasvab, kujutlen ma vahel. Ma lubaksin toomingarägastikus ja nõgestes kodu luua nii ämblikul kui ka siilil. Kuid mõistagi pole mul aeda (ja õnneks, ütleb nüüd nii mõnigi). Aiandus on tugevaile; neile, kes oskavad hävitada tigusid ega hakka nutma, kui pojengile auku kaevates labidas vihmaussi pooleks teeb.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel