“Christmas On Mars”

(Warner Bros)


Flaming Lipsi esimese mehe Wayne Coyne’i joonistustest alguse saanud filmi “Christmas On Mars” valmistamiseks kulus Flaming Lipsil seitse aastat. Eks nad pusisid seda jao kaupa, mitte päris iga päev seitse aastat järgemööda – seega on pikk pühendumine filmitööle ekstra märkimisväärne. Ja peaosatäitja, Lipside trummar ja kitarrist Steven Drozd jõudis vahepeal heroiini-isust üle saada ning seetõttu paksemaks minna. (Näitleb ka ülejäänud ansambel, niisamuti nende sugulased, sõbrad, transamehed ja mõned üksikud professionaalid.)


Mahajäetud tsemenditehases üles võetud “Christmas On Mars” on ulmefilm, on jõulufilm (piisavalt sõge, et sobib vaadata millisel aastaajal tahes), on kodufilm, on eksistentsialistlik muinasjutt, psühhedeelne ja psühhootiline, naljakas ning otsekui nimme meisterdatud väikesele publikule – just, jah, sellise kultusasjana. Büdžett on neil olnud väike, aga siiski piisavalt suur, et osta Marsil asuva kosmosejaama “disainimiseks” tühjaks üks keskmine ehitus- ja kodukaupade pood.


Lo-fi pildi kõrval on tunniajase linateose instrumentaalne muusika kui superlaboratooriumis valminud ilu – läikiv, särav, veatu, kosmiline. Nagu kõik sünteetilised ja suureplaanilised taustahelide maastikud Flaming Lipside tavaliste lugude taga. Lähimaks sugulaseks Stu Phillipsi kirjutatud tunnusmeloodia kosmosesarjale “Battlestar Galactica” 1970ndate lõpust.
8