20.02.2009, 00:00
Flaming Lips “Christmas On Mars”
Kui F Lips teeb filmi, siis mõistagi ulmelise jõululoo.
Flaming Lips
“Christmas On Mars”
(Warner Bros)
Flaming
Lipsi esimese mehe Wayne Coyne’i joonistustest alguse saanud filmi
“Christmas On Mars” valmistamiseks kulus Flaming Lipsil seitse
aastat.
Eks nad pusisid seda jao kaupa, mitte päris iga päev seitse aastat
järgemööda – seega on pikk pühendumine
filmitööle ekstra
märkimisväärne. Ja peaosatäitja, Lipside trummar ja
kitarrist Steven
Drozd jõudis vahepeal heroiini-isust üle saada ning seetõttu
paksemaks
minna. (Näitleb ka ülejäänud ansambel, niisamuti nende
sugulased,
sõbrad, transamehed ja mõned üksikud professionaalid.)
Mahajäetud tsemenditehases üles võetud “Christmas
On Mars” on
ulmefilm, on jõulufilm (piisavalt sõge, et sobib vaadata millisel
aastaajal tahes), on kodufilm, on eksistentsialistlik muinasjutt,
psühhedeelne ja psühhootiline, naljakas ning otsekui nimme
meisterdatud
väikesele publikule – just, jah, sellise kultusasjana. Büdžett
on neil
olnud väike, aga siiski piisavalt suur, et osta Marsil asuva
kosmosejaama “disainimiseks” tühjaks üks keskmine ehitus-
ja
kodukaupade pood.
Lo-fi pildi kõrval on tunniajase linateose instrumentaalne muusika
kui superlaboratooriumis valminud ilu – läikiv, särav, veatu,
kosmiline. Nagu kõik sünteetilised ja suureplaanilised taustahelide
maastikud Flaming Lipside tavaliste lugude taga. Lähimaks sugulaseks
Stu Phillipsi kirjutatud tunnusmeloodia kosmosesarjale “Battlestar
Galactica” 1970ndate lõpust.
8