Flower power ehk lillede ilujõud
1. Võõrasema
Pronkssõdurist tühjaks saanud platsiga tegid eesti rahvuslikult
meelestatud rohenäpud 1:0. Enam sinna nelke püsti panna ei saa,
kõikjale on istutatud võõrasemad. Nagu taasiseseisvus tuli
meil laulu abil, siis nüüd on hingeabiks ja tolerantsusnuiaks
aedkannike. Jaak Aaviksoo: “Usun, et lillede ilujõud on suurem kui
vaen, mis mõne inimese hinges on.” Kui nimetus
“võõraema” seostub pigem ebameeldivate karakteritega
Tuhkatriinu ja Lumivalgekese muinasjuttudes ja võiks seega kujustada
eestlaste ja muulaste võimuhierarhiat, siis tegelikult haakub sellega
ilusti ka kannikesele omistatav kristlik tähendusväli. Nimelt
peetakse neid tagasihoidlikke lillekesi alandlikkuse sümboliks ja
seostatakse peamiselt kas Jeesuslast hoidva või risti juures leinava
Neitsi Maarjaga. Seega lillede keelde pandud kutse kuuletumiseks ja leinaks?
2. Nelk
Asendamatuks relvaks pronksiööl
ning II maailmasõjas hukkunute leinamisel on kujunenud punased nelgid.
Sama sümboolne oli 2001. aastal toimunud vahejuhtum Riias, kus 16aastane
Daugavpilsi natsionaalbolševikust koolitüdruk Alina Lebedeva
lõi Riias Briti troonipärijat, prints Charlesi punaste nelkidega
vastu pead. Oma tegu selgitas Daugavpilsi kooli XI klassi õpilane kui
protesti Läti astumise vastu NATOsse ning sõjategevuse vastu
Afganistanis, nimetades britte “kogu maailma vaenlasteks”.
1974. aastal algas Portugalis nn nelkide revolutsioon, kus tõusis
üles osa sõjaväest, nemad ja hiljem ka paljud tavakodanikud
märgistasid end nelkidega mütsidel, riietel ja relvades.
1980.
aastal, mil poola kommunistlik režiim pingestus, kandsid diktatuuri vastased
lilli ja neid anti ka sõjaväelastele. Lisaks pakkusid naised
sõdimise asemel ka seksi.
3. Roos
Roos
seostub eriti Neitsi Maarjaga, keda kui puhast – patuta – inimest
kutsuti ka “okasteta roosiks”. Samuti seostub roos Kristuse
kannatuslooga (veri, okaskroon ja muu säärane). Ka Püha
Elisabethi aitab ära tunda tema põll, mis on täis roose.
Ristisõjad muudavad armastuse sümboli sõjakuse
kujustajaks.
Kuulus on ka Rooside sõda (1450–87), mille
nimetus on, tõsi küll, veidi petlik, kuna “Lancasteri
punane” ja “Yorki valge” roos polnud sugugi ainsad
kasutatavad tunnused, ja kahe trooni pärast rivaalitseva leeri vahel
toimunud vaid üks paljudest sel ajal toimunud kokkupõrgetest.
Pärast lahingutegevust lõpetas vaenamise sümboolselt Henry
Tudori abiellumine Edward IV tütre Yorki Elizabethiga, mil punane ja valge
roos asendati uue – valge-punasekirju Tudori roosiga.
Ka
sotsiaaldemokraadid ehivad end punaste roosidega. Roos on ka Ameerika
Ühendriikide rahvuslill – väikekodanluse triumfi tšeki
“American Beautyst”, kus punaseid roosilehti puistab laest eesti
soost näitlejanna Mena Suvari.
4. Tulp
Eesti ja vene noored on rahu ja sõpruse märgiks kutsunud
üles inimesi viima valgeid tulpe teise rahvuse jaoks tähtsatesse
paikadesse (Russalka, Jüriöö park).
Kinolinalt peaks aga
tuttav olema Tulp-Fanfan – legendaarne 18. sajandi alguse prantsuse
aadlimehest Zorro.
5. Liilia
Mesopotaamias
peeti seda lille armastuse ning viljakuse sümboliks. Kristluses
tähendas suursugune liilia puhtust, olles ühtlasi Neitsi Maarja ning
peaingel Gabrieli atribuudiks. Seostatakse ka Kolmainsusega.
Fleur de
lis’ ehk prantsuse liilia ehk Bourbonide liiliana jõuab seegi lill
sõjatandrile.
Hiljem levinud surnuaedad
e lill, mis sageli esineb hauaplaatidel.
Skautide jaoks sümboliseerib
liilia õilsaid mõtteid ja nende motot: puhas mõttes,
sõnas ja teos! Kroonlehed omakorda meenutavad skauditõotuse kolme
põhipunkti: nendeks on isamaa, heategu ja skaudiseadused.
6. Moon
Mooni peeti juba Vana-Kreekas temast
valmistatava narkootilise aine – oopiumi pärast une ja surmalilleks.
Ka hiljem narkomaanide lemmik. Afganistani moonipõldudel ja nende
pärast voolab veri siiani.
Teise maailmasõja tandril
võrsusid esimestena veripunased moonid. Hiljem kuulutati moon ametlikult
maailmasõdade ohvrite mälestamise lilleks.
7.
Rukkilill
Umbrohust eesti rahvuslill. Rukkilillesina mainiti
1938. aasta põhiseaduses, mil fikseeriti riigilipuvärvid.
Nõukogude ajal peeti kombinatsiooni rukkilill pluss
suitsupääsuke (NB! punase kurgualusega!) suisa dissidentlikuks.
Rikkuse ja truuduse sümbolina tugevdab praegu rahvuskehandit ja rahu ja
Rahvaliitu.
8. Krüsanteem
Algul Jaapani
keisri, hiljem riigi sümbol. Kuigi krüsanteem tähendab pikka
iga, õpetatust ning rahulolu, on Jaapan olnud läbi ajaloo üks
sõjakamaid riike.
9. Päevalill
Vana-Kreeka mütoloogia kohaselt tekkis armunud neiust Klytiest, kes
lootusetult päikesejumalasse armununa taevasse vahtis. Rumaluse ja
järeleandlikkuse lill, mis pöörab end alandlikult päikese
poole. Seostub ka keigaritest esteetide ning eriti just Oscar Wilde’iga,
kes kenitles ringi, päevalill käes. Maa tuleb täita
päevalilledega, oli ühe hiidriigi juhi, harrastusagronoom
Hruštšovi idée fixe, tänaseks on venelastele
jäänud vaid sihvkad.
Sobitub ka biitnikest alguse saanud Flower
Poweriga, s.t lillelaste ehk hipide võitlusega rahu eest. Või
nagu kõlavad ansambli Homod Ojas laulu sõnad:
linnud
laulavad
hipid kepivad
lilled õitsevad
hipid kepivad
laalaalalalalalala
hipid kepivad
Vt ka teist
päikesekummardajat saialille – ravib kõik haavad, mis
sõda on tekitanud. Ravimi- ja kosmeetikatööstuse lemmik
– rahu ajal peab ju ilus olema.
10 Lootos
Vana-Egiptuse lemmiklill, tundelisuse ja armastuse sümbol. Indias
tähendab mudast tõusnud lill puhtust, surematust,
“määrdunud” vaimse konditsiooni ületamist. Samuti
kannab ta kosmogoonilise emaüsa tähendust. Om.