“Antidotes”
(Transgressive)
Väga
oleks tahtnud Foalsi esimesele kauamängivale maksimumpunktid panna, sest
varased demolood ja EPde hitid, nagu “Hummer” ja
“Balloons”, mõjusid oma nurgelise ja aukliku
math-rock’iga kuidagi eriti värskelt ja ägedalt (mis sellest,
et ka nende juured on tegelikult postpungis). Lauljal oli lahe pseudo-natsi
soeng ja ta suutis kummastaval moel siduda üheks tervikuks laulmise,
kitarrimängu ja hüplemise. Loogikaviga oli selles, et kui sarnaseid
bände on ju kümneid ja kümneid – niutsuvad vokaalid,
neurootilised rütmid ja kitarrimuusika, mida on hea tantsupidudel kuulata
–, siis Foals miskipärast suutis ikkagi värskena mõjuda.
Kahjuks tuleb aga tõdeda, et kuigi Foals on endiselt
enamikust oma ajastukaaslastest parem, ei vea pikka plaati päris
välja. “Balloon” tundub mulle endiselt kõige
silmapaistvam lugu siin, aga neile, kes tantsu-indit südamelähedaseks
peavad, on põhjuseid küllaga, miks seda plaati osta.
8
