FREAKONOMICS. HULLUMAJANDUS
Raamatus "Freakonomics" uurivad Steven D. Levitt ja Stephen J. Dubner igapäevaelu varjatud külgi. Harilikult alustavad nad hulgast andmetest ning ühest lihtsast, veel küsimata küsimusest.
Kuidas olla täiuslik lapsevanem? Mis ajab ühe inimese pettuse või varastamise teele, kuid teise mitte? Kuidas mõjutas abortide legaliseerimine isikuvastase kuritegevuse taset? Mis on ühist kooliõpetajal ja sumomaadlejal? Kuidas sarnaneb Ku Klux Klan kinnisvaramaakleritega? Miks narkodiilerid ikka veel ema juures elavad? Kui palju vanemad tegelikult määravad?
Vastused võivad sageli veidrad tunduda, aga tõestatuna paistavad need enesestmõistetavad. Levitt otsib vastuseid andmetest, olgu nendeks siis koolilaste testitulemused, New York City kuritegevusstatistika või narkodiileri raamatupidamine.
Miks 1990. aastate alguses langes hüppeliselt Ameerika Ühendriikides kuritegevus? Levinud arvamuste järgi oli selle põhjuseks majanduskasv, uued politseistrateegiad, karmimad relvaseadused või suurenenud politseinike arv. Levitt väidab, et tõeline põhjus peitub hoopis mujal: abortide legaliseerimises 1973. aastal, mille tulemusel jäi sündimata terve põlvkond mõrvareid, vargaid ja petiseid. Uusi kurjategijaid lihtsalt ei kasvanud peale.
Autorid toovad lugejani loo, kuidas ärijuhtimises kõrgharidust omav nutikas noormees tüdines rutiinsest tööelust ja asus juhtima narkojõuku. Selleks kasutas ta edukalt koolis omandatud tarkuseid. Narkojõuk toimib samadel alustel nagu keskmine ettevõte.
Levitt paljastab, kuidas kooliõpetajad, kes peaksid olema lastele eeskujuks, lähevad pettuse teele, niipea kui mängus on nende töökoht, palk või ametikõrgendus. Nüüdisaja elu nurgakiviks on motiivid. Neist arusaamine või nende väljaselgitamine on peaaegu iga mõistatuse võti, olgu kõne all kuritegevus või doping spordivõistlustel.
Levitti ja Dubneri järeldused on üllatavad ning võivad olla isegi ärritavad. Kindlasti ei nõustu iga lugeja autortite arvamusega, kuid kindel on see, et "Freakonomics" paneb kaasa mõtlema ning arutlema asjade üle, mille peale poleks osanud mõeldagi.
Kõiki neid lugusid ühendab uskumus, et nüüdisaegne maailm, olgugi hoomamatult keeruline ja sageli lausa valelik, ei ole läbitungimatu ega arusaamatu, vaid – kui esitada õigeid küsimusi – koguni põnevam, kui arvata oskame. Seda on lihtsalt vaja uue nurga alt vaadata. Raamatu eesmärk on nüüdiselu kiht-kihilt alasti koorida ning vaadata, mis see endast tegelikult kujutab.
"Freakonomics" on viimaste aastate üks edukaim raamat, mida kiidavad nii lugejad kui ka kriitikud. The Economisti ja New York Timesi aasta parimat raamatut on ostetud miljoneid ning tõlgitud üle 30 keelde.
- New York Timesi aasta märkimisväärseim raamat
- The Economist, New York Magazine ja Amazon.com nimetasid selle aasta parimaks raamatuks
- Finalist – Finacial Times/Goldman Sahcsi aasta parim äriraamat
Kui Indiana Jones oleks majandusteadlane, oleks ta Steven Levitt... isemõtlejast aardekütt, kelle edu sõltub tema taibukusest, söakusest ja võimest tavaarusaamu ignoreerida. “Freakonomicsit” loete nagu detektiiviromaani.
Wall Street Journal
“Freakonomics” on suurepärane raamat, täis ebatõenäolisi, ent kütkestavaid ajaloolisi pisiseiku, mis eristavad autoreid populaarsete sotsiaalteadlaste hallist massist.
New York Times
Olge valmis hämmastuma.
Malcolm Gladwell, raamatute “Läbimurdepunkt” ja “Silmapilk” autor
Loe Sulev Vedleri arvustust.
TELLI RAAMAT SIIT
