17.05.2007, 00:00
Hieronymus "'Kuulsatest meestest"' . Gennadius. "'Kuulsatest meestest"'
Hieronymus
“Kuulsatest meestest”
Gennadius
“Kuulsatest meestest”
Ladina keelest tõlkinud Uku Masing.Johannes Esto Ühing, 2007. 174 lk.
Eesti kultuur on paraku veel praegugi suures tänuvõlgnevuses Uku Masingu ees. Aegamööda seda siiski korvatakse: ühe olulise tähisena ilmub lugejaile käesolev raamat, saadetuna Dr Phil Marju Lepajõe suurepärasest sissejuhatusest ning kommentaaridest.
Püha Hieronymuse (347–419) teos on sisuliselt 135 varaseima kristliku kirjamehe kataloog, mis algab Siimon Peetrusega ja lõpeb Hieronymusega, olles esimeseks kristlike autorite biograafiliseks leksikoniks (ilmunud umbes 392/393). Ligikaudu 80 aastat hiljem Marseille presbüter Gennadius jätkas, täpsustas ja täiendas Hieronymuse kataloogi (umbes 475).
Mõlemad autorid on Õhtumaa vanima kirikuloo tundmaõppimise seisukohalt üliolulised.
Püha Hieronymus oli kirikuisadest üks õpetatumaid filolooge – peale ladina keele valdas ta perfektselt ka kreeka ning heebrea keelt, tema Piibli ladinakeelne tõlge (“Vulgata”) sai paljudele kristlastele aastasadadeks kaanoniliseks alustekstiks.
Konstantinoopoli presbüter, abt ja hilisem patriarh (458–471) Gennadius I (Gennadios) jõudis leksikoni kompileerimise kõrval võidelda leppimatult monofüsiitide vastu. Kahe mehe teoloogilised huvid kajastuvad kaudselt ka nende käesolevates teostes. Seda teades pakub raamatu lugemine täiendavat vaimset naudingut.
“Kuulsatest meestest”
Gennadius
“Kuulsatest meestest”
Ladina keelest tõlkinud Uku Masing.Johannes Esto Ühing, 2007. 174 lk.
Eesti kultuur on paraku veel praegugi suures tänuvõlgnevuses Uku Masingu ees. Aegamööda seda siiski korvatakse: ühe olulise tähisena ilmub lugejaile käesolev raamat, saadetuna Dr Phil Marju Lepajõe suurepärasest sissejuhatusest ning kommentaaridest.
Püha Hieronymuse (347–419) teos on sisuliselt 135 varaseima kristliku kirjamehe kataloog, mis algab Siimon Peetrusega ja lõpeb Hieronymusega, olles esimeseks kristlike autorite biograafiliseks leksikoniks (ilmunud umbes 392/393). Ligikaudu 80 aastat hiljem Marseille presbüter Gennadius jätkas, täpsustas ja täiendas Hieronymuse kataloogi (umbes 475).
Mõlemad autorid on Õhtumaa vanima kirikuloo tundmaõppimise seisukohalt üliolulised.
Püha Hieronymus oli kirikuisadest üks õpetatumaid filolooge – peale ladina keele valdas ta perfektselt ka kreeka ning heebrea keelt, tema Piibli ladinakeelne tõlge (“Vulgata”) sai paljudele kristlastele aastasadadeks kaanoniliseks alustekstiks.
Konstantinoopoli presbüter, abt ja hilisem patriarh (458–471) Gennadius I (Gennadios) jõudis leksikoni kompileerimise kõrval võidelda leppimatult monofüsiitide vastu. Kahe mehe teoloogilised huvid kajastuvad kaudselt ka nende käesolevates teostes. Seda teades pakub raamatu lugemine täiendavat vaimset naudingut.