Hiirtest ja inimestest

Läinud nädal tõi hea uudise ja halva. Halb uudis tuli enne ja see ütleb, et “ligi 3000 sundüürnikku võivad sel aastal senisest kodust ilma jääda” (8. jaanuari Päevalehe esiküljetekst). Paljud satuvad üürilepingu lõppedes raskesse seisu, nendib ajaleht, praegune koalitsioon üürnike tähtaega kindlasti ei pikenda.

Hea uudis räägib aga loomadest, nimelt on kooskõlastamisel määrus, mis seadustab lemmikloomade õigused. “Liivahiired peavad saama võimaluse supelda liivas, puurilindudel peab olema puuris vähemalt kaks õrt. Küülik ja merisiga peavad saama piisavalt kõrrelist toitu ja rahulikult päeval magada. Koera liikumisvajaduse rahuldamisel tuleb arvestada tema temperamenti ja suurust.” (EPL 10. jaanuar)

Tegelikult tuli suuremale osale inimestele, neile, kes tööd võtavad, mitte ei anna, veel üks halb uudis: koondada saab neid plaanitava töölepinguseaduse järgi hoopis lihtsamalt kui seni ja ühe kuu palgaga. Sellest ajast peaks ju uue ameti leidmiseks piisama. Mingu Soome tööle! Ainult juhtidel on miskipärast aastapalka lahkumishüvitiseks tagavad töölepingud.

Nii et inimeste asjad on halvad, loomade, näiteks hiirte asjad jälle väga head, neile peab olema tagatud seisusekohane eluase ja loomuomased naudingud. Kui aga inimene öömajja pääseb, ei arvesta tema päevaunega keegi, päevaks kupatatakse ta välja.

Tähelepanu loomade vastu näitab ühiskonna inimlikkust. Nüüd peame aga mõtlema, kuidas inimestega senisest pisut loomalikumalt ümber käia.