Raamatu pealkirja all on kirjas, et tegu on kohavaibaga. Selge, see on siis vist žanr. Ja täpsemalt on see minu meelest kohakaltsuvaip. Otse mustrit ette joonistatud pole, aga huupi muidugi ka ei koota. Kogu suurest küllap aegamisi kogunenud kohanimekuhjast võetakse lõdva käega parasjagu kõige sobivamad tükid ja vaadatakse, mis saab – nii moodustuvad enam või vähem terviklikud üksused. Mingid temaatilised pesad. Aga mitte rangelt temaatilised, suur osa on ka lihtsalt kõlamõnul ja muudel asjadel. Kes teab, miks mingid kohanimed kõrvuti ja kobaras järsku mõjusa kooskõla tekitavad? Tõrrepõhja ÄherdiHädanussu TäkumureEba­vere AhnejärvPunsa Pahajänese?