22.08.2008, 00:00
Iidsest materjalist isiklikud kingitused
Kärt Summatavet uurib Pekingi olümpiamedalite peadisainerilt Xiao Yongilt, kuidas nood ihaldusväärsed trofeed sündisid.
Ajal, mil Eesti kunstakadeemia töötab ebainimlikes tingimustes ning
kunstitudengite ja õppejõudude aastakümneid kestnud
kannatlik uue õppehoone ootamine neid viimases ahastuses tänavale
meelt avaldama sunnib, on olümpiamängudeks valmistuv Hiina suunanud
märkimisväärseid ressursse oma kunsti ja disainiülikoolide
tipptasemel väljaarendamisse.
Pekingi kesklinnas asuvad
Tsinghua ülikool ja CAFA (Central Academy of Fine Arts) töötavad
ülimoodsates ja ruumikates õppehoonetes ning on varustatud
kaasaegse tippvarustusega nii arhitektuuri, uue meedia, tootedisaini kui ka
traditsiooniliste kunstierialade õpetamiseks.
Ülikoolide väljaehitamisel on eeskujuks võetud Ameerika ja
Euroopa tippülikoolide kogemused, ning tulemused
on eeskujulikud. Ka provintsis kerkivad kunsti- ja disainiülikoolid
ning näiteks maalilise looduse keskel toretsev Shandongi
kunstiülikooli campus annab oma mõõtmete, varustuse,
töökeskkonna ja mitmekorruselise näitusemajaga silmad ette
paljudele Euroopa kuulsatele ülikoolidele.
Hiina on
mõistnud, et rahvusvahelisel turul konkureerimiseks on
loometööl ja kunstidel väga oluline roll.
Olümpiamängud on andnud võimsa hoo Pekingi
pilvelõhkujate ning üldse kaasaegse Hiina näo kujundamisele.
Tsinghua ja CAFA ülikoolid on selles valdkonnas
võtmepositsioonil.
Maailma tippfirmad on
Hiinasse toonud kvaliteetse tööstuse ning hiinlased on saanud
väljaõppe, mille baasil luuakse omamaist kõrgtehnoloogilist
tööstust. Nüüd vajatakse tohutul hulgal välismaal
õppinud disainereid ja arhitekte, kelle abiga tuua maailma
tippkompetents oma kultuuri- ja majandusruumi.
Pekingi
olümpiamängude medalite peadisainer Xiao Yong on õppinud
Hiinas, Saksamaal ja Taanis ning kaitsnud magistrikraadi Helsingi kunsti- ja
disainiülikoolis. Üle 40 kujundushinnaga pärjatud disainer
töötab tootedisaini ja graafilise disaini professorina CAFAs ning on
üks juhtivaid Hiina identiteedidisaini projektide juhte olümpia
kunstikeskuses (Olympic Art and Research Centre in Beijing, Beijing 2008
Olympic Cultural Festival).
Pekingi olümpiamängude
arhitektuurivõistlustel ja graafilise disani konkurssidel võitsid
CAFA ja Tsinghua ülikoolid enamuse Pekingi linnaruumi, olümpiaehitisi
ja olümpiameeneid kujundavaid ideekonkursse ning Xiao Yong on kaasautorina
teostanud lisaks medalitele mitmeid olulisi objekte. Juuli alguses
külastasin teda CAFAs ning uurisin, kuidas viie aasta tagused plaanid
teoks on saanud. Ehtekunstnikuna huvitas mind eelkõige
olümpiamedali kujundamise protsess koos üliõpilastega ning
hiina filosoofia, sümbolite ja nefriidi ühendamine kaasaegse disaini
ja kõrgtehnoloogiaga.
Milline oli medalite algne
idee?
Mõtlesin teha midagi erilist. Tahtsin kasutada
uut materjali, mida varem olümpial pruugitud pole ning sain aru, et
nefriit on väga tähtis ikoon meie kultuuris. Nefriit ühendab
meid 4000aastase minevikuga. Seda anti autasuks ja kingituseks inimestele,
näiteks õpetlastele, kes olid saavutanud midagi olulist. Nefriidist
graveeringute ühendamine kullaga on väga huvitav tehnika. Meie
kultuuris on nefriidil sümboolne tähendus, see märgib häid
kombeid ja suhtumist. Nefriit on tugev, läbipaistev ning väga
tagasihoidlik materjal. Ta on kõva ja tihe, seda on väga hea
kombineerida kulla, hõbeda ja pronksiga.
Kombineerisime
erinevaid metalle sobivaima nefriidiga. Kuldmedalil kasutasime valget,
hõbemedalil rohelist ja pronksil halli nefriiti. Me tahtsime teha
medaleid mitte ano
nüümsetena, vaid isikliku kingina, mis on vana komme. Tahtsime
arvestada nefriidi erinevaid värve ning seda, et nefriit on pigem isik. Me
ei soovinud kategoriseerida medaleid auhinnaliste kohtadena, vaid luua neist
erinevaid isiksusi.
Mida sinu töörühma
kaasatud üliõpilased tööprotsessist arvasid?
Minu nõudmine tudengitele oli, et peame välja pakkuma
midagi uut. Töötasime välja kontseptsiooni ning ootamatult
läbis see edukalt kõik žüriid kuni viimase otsustuskoguni.
Turvanõuded oli suur probleem, sest väga raske on tagada
purunemiskindlust õhukesele, vaid kahe millimeetri paksusele nefriidile,
mis pidi kukkuma kahe meetri kõrguselt marmorpõrandale. See oli
väga ränk katse ja me küsisime teadlastelt, tehnikutelt,
inseneridelt ja nefriidiekspertidelt, kuidas oleks see võimalik. Nad
ütlesid, et see on võimatu, kuid siis tegi üks mu kolleeg
uurimistöö ning meil õnnestus luua kõrgtehnoloogiline
materjal, mis on väga õhuke. See tehnoloogia aitas nefriidil
terveks jääda ka siis, kui ta kukub kolme meetri kõrguselt
marmorpõrandale.
Hiina sümbolid ja filosoofia
on väga rikkad narratiivide poolest. Miks sinu lahendus on väga
lihtne ja minimalistlik?
Jah, meie kultuuris
kasutatakse rikkalikku käsitööd, rohkelt mustreid ja figuure, me
vist mõtleme ka väga keeruliselt. Minu idee oli, et medal ei ole
vanade käsitööde kordamine, vaid kingitus sportlasele, kes on
püüelnud kulla poole palju aastaid. Me tahame anda midagi lihtsat,
kerget ja tugevat, mis kannaks kaasaegseid väärtusi. Luua vaid
puhastatud sümbol, et katsudes oleks tunda vaid nefriidi kumer pind. Ka
medali küljes olevat krooni ei ole näha, selle varjasime siidlindiga.
Kuid kui eemaldad lindi, näeb küllaltki keerulisi figuure medali
tipus ning inimesed tunnevad selles ära kaasaegse disaini, mis meenutab
neile Hiinat. See kroon on seotud meie traditsioonidega, kuid see on kaasaegne
skulptuur.
Mind huvitab, kuidas sa sidusid iidse filosoofia
disainiga.
Olin seotud väga paljude
olümpiamängude projektidega. Teostasin graafilisi disaini
projekte ja osalesin värviskeemide välja töötamisel, samuti
piktogrammide loomisel. Medalid ja samuti mõned margid, mida ma
disainisin, olid konkursil väga edukad.
Hiina traditsiooniliste
värvide alusel oleme väljatöötanud värvikaardi, mille
värvisümboolika on seotud hiina traditsioonilise visuaalse
kultuuriga. Need värvid on väga tüüpilised meie minevikule.
Muster, mille nimi on Õnnepilv, on väga tuntud õnnetoov
kujund. Mõned piktogrammid tuletasin ma hiina kalligraafiast ja
arhailistest tegelastest.
Näitasid üht
rikkalikult graveeritud nefriidist peeglit, mille võtsid medali krooni
kujundamisel aluseks.
Peegel esindab reflektsiooni ja on ka
väga elegantne vorm meie minevikust. See on pärit Tangi
dünastiast, mis oli meie ajaloos väga rikas periood, kust üle
võtta olulisi sümboolseid elemente. See oli üks mu
medali-ettepanekuid, kuid nefriit võitis.
Mida sinu
üliõpilased ja sa ise kunstnikuna sellest protsessist
õppisid?
Tudengitelt sain palju positiivset
tagasisidet. Nüüd olen rohkem huvitatud minevikupärandist.
Sellepärast harrastan ka kalligraafiat ja hiina maali ning vanade
esemete kogumist.
Professionaalsete disaineritena me peame
õppima oma juurtest. Peame õppima edastama neid moodsasse
kaasaegsesse keelde, mis
on äratuntav ja mõistetav ka teistele kultuuridele.