Indrek Ryytle"'Inglid rokijaamas"'
Luulekogu sisaldab Ryytle uuemat ja vanemat luulet ning on vahest kõige teravamalt ryytlelik, haarav kõiki ta teemasi, kujundeid ja kirjutuslaade. Sest eks ole see ikka vaid Ryytle, kes suudab terviklikuks ja ainulaadseks (tõesti, ta laadi tunneks vist alati ära) maailmapildiks kokku põimida Jeesuse, UFOd, erootilised tungid, vabamüürlased, kaunid kõrgest soost (s.t püüdmatud? seda hõrgumalt püütavad?) daamid ja inglid, rokenrolli, kosmilised kujundid, hullusehood... Ja ta teeb seda usutavalt ja vaimutäiuses ka siis, kui riimib UFOlandias – substansias või light my fire – Tšaad ja Sair. Vormipainutamise tankiroomikuragin on üks Ryytle trademark ja eripära. Ehk kõige siiramal ja ehedamal kujul kannab ta (Liisi Ojamaa kõrval) ühe põlvkonna visioone ja vaimu ja vabadusiha.
Olulisemaid dialoogipartnereid, kelle kohalolek Ryytle maailmas lausa füüsiliselt tuntav, on Tõnu Trubetsky. Siin on mitugi teksti, mis kõnelevad Truba tekstidega või lausa ta endaga, kas või muuseas repliiki puistates. Veel on siin priidubeierlikku (mogu?ilikku) ja françoisvillonlikku (talle viidatakse juba esimese tekstis) võllaroa ja heidiku ätitjuudi, julget suguiha ja madalaid instinkte segamini ülevate tungidega.
Ryytle sattub sageli vaimustusse tihedast kujundite-piltide-seoste jadast, nii et mõnigi ta poees muutub absurdimekiseks, aga sekka tuleb ka väga ilusat ja väga lihtsat lüürikat, nagu nt hingepõhjani kaunis ja üdini lihtne "Võttis vastu meid tuledes baarides linn" (lk 28).
Tegu on autoriga, kellelt ilmub raamatuid harva (paarikümne aasta jooksul kolm kogu!), kelle raamatud on alati oodatud, kellel on suur austajaskond – ühesõnaga, ülimalt soovituslik neile, kes tõepoolest tihkaksid rokijaamas ingleid kohata. Kui meil pruugitakse sõna "kultuskirjanik" sageli ülearu käbedasti hästimüüvate menukirjanike kohta, siis Ryytlel on suurest meediakärast kõrvalseisjana palju paremad võimalused saada kultusluuletajaks. Võib-olla ta juba ongi, aga see generatsioon, see vaim on praegu lihtsalt ajutiselt tagasi tõmbunud, vaiksemalt võtnud. Möirake ometi!
