Inimese nurgake: Irving Penn
Selleks, et luua isikupäraseid portreid ja lavastusi, vajas Ameerika fotograaf Irving Penn ainult üht pisikest ruumi, kirjutab Birgit Püve.
“Kui tundlikud inimesed seisavad silmitsi portreekaameraga, manavad nad ette näo, mida nad tahaksid näidata maailmale... Väga tihti on see, mis fassaadi taha jääb, palju haruldasem ja imeväärsem kui subjekt ise teab või julgeb uskuda.”
Need 1975. aastal öeldud sõnad kuuluvad Ameerika fotograafile Irving Pennile (1917–2009), kes kogu oma elu jooksul palju tundlike ja tuntud inimestega kokku puutus, aga ise varju eelistas jääda. Kuigi Penn on kuulus just ajakirjale Vogue pildistatud moefotode, portreede ja lavastustega, mida ta tegi terve elu (esimene kaanefoto ilmus 1943 ja viimase tegi ta 2004, viis aastat enne oma surma), käis konkreetne mõttekäik eelkõige tema portreeloomingu kohta.
Hiljuti Kumus avatud Penni ülevaatenäitusel “Üks ja mitu maailma” esitatud tööd annavadki võimaluse piiluda 20. sajandi moe- ja portreefotograafiat oluliselt mõjutanud Irving Penni mõttemaailma. Kuna Penn andis üldse väga vähe intervjuusid, on ta võrdlemisi vähe ka maailmaga oma mõtteid jaganud.