Intensiivselt Islandil
My name is Eiriksson, Leifur Eiriksson...
Ilmselt nii lausunuks Islandi rahvuskangelane, Eirik Punase poeg, Ameerika avastaja, kui ta oleks mänginud James Bondi filmis "Die Another Day" mille stseenid on vändatud maailma omapäraseimas paigas - Islandil Jökulsarloni laguunis.
Vanurid sulistavad jakuzzi'des
"Uzzzzz....!"
Olen just istunud 45kraadisesse väli-jakuzzi'sse ehk hot-pot'i ja mõtlen järele tänase ning eilse päeva sündmuste üle. Siiani on kõik läinud üsna libedalt - maandusin eelmisel õhtul Icelandairi lennukiga kummalistes värvides maastikul ning sõitsin bussiga Keflaviki lennujaamast öövalgesse Reykjavíkki - teekonna kestus 40 minutit. Registreerisin end võõrastemajja Odinn, mis paikneb otse linnasüdames Reykjavíki sümboliks oleva Hallgrimskirkja kiriku lähedal. Adusin kohe, et Reykjavík on väga erilise fiilinguga linn maakeral.
Jakuzzi'sid on Islandil võimalik valida eri temperatuuriga - 35 kuni 45 °C kraadini. Laugardalslaugi veekeskuses kuuluvad komplekti veel 50meetriste radadega ujumisbassein, lastebasssein, lamamisbassein, liumäed ja aurusaunad - kõik see vaid 40 Eesti krooni päev!
Kokku käisin Islandil veedetud aja jooksul neljas veekeskuses ja lõpuks harjusin +14 °C õhutemperatuurist hoolimata isegi lamamistoolis päikest võtma, isegi lahtise taeva all riietuma - seda kõike teevad islandlased aga ka talvel.
Väli-jakuzzi'd on mõnus koht islandi pensionäridele, kus nad hommikust õhtuni lobisemas käia saavad.
Cool'id jõujaamad ja ööläbu
Reisi jooksul jõuan näha ka Hellisheiði ja Reykjanese soojajõujaamu, kus soojusenergiat ammutatakse 2-5 km sügavuselt. Jaamast suunatakse kuum vesi ning aurust toodetud odav elekter edasi Reykjavíkki ja Keflavíkki.
Hellisheiði Power Plant on omaette nähtus - kui olen džiibitanud end üles laavamägedele (serpentiinid puuduvad ja tõusukalle on 45°), näen hingematvat vaadet Heklale ja teistele tuletippudele.
Torustik on kindlustatud mitmetonniste betoontaldmikega maavärinate vastu, neid registreeritakse Islandil sadu päevas.
Reykjanese Power Plant on veelgi "coolim" - näha võib mädamunahaisuseid allikaid ja põhjalunnide poolt hõivatud kaljusid.
Nädalavahetustel avaneb võimalus tutvuda Reykjavíki "metsiku" ööeluga. Klubisid, pubisid, romantilisi skandinaavialikke kohvikuid ja aasia restorane on väikesesse vanalinna puistatud küllaga, trendikaimad kohad on NASA, Pravda, Kafibarinn ja Cirkus.
Kuna odavamad kokteilid maksavad klubis 300 Eesti krooni, eelistavad kohalikud noored "pool paaki" juba kodus ära tankida. Peo lõpusirgel kasutatakse usinasti võimalust tänavatel tühje pudeleid puruks peksta ja papptaldrikuid ning hamburgerituutusid maha loopida, kuid järgmiseks hommikuks on kogu segadus likvideeritud. Reykjavíki tänavad on (päeval igastahes) puhtamad kui Tallinnas, võib-olla isegi puhtaimad maailmas.
Iseseisvuspäev
Pühapäeval, 17. juunil, Islandi iseseisvuspäeva hommikul on tohutult selge ja ilus päikesepaisteline ilm ning ma otsustan ära käia vaalavaatlusel.
Sadamas saangi valida kahe kitsa ja kõrge (kolme tekiga) laevukese vahel. Sõit maksab vaid 3700 Islandi krooni (650 EEK) ja kestab ligikaudu kolm tundi. Eemaldudes Reykjavíkist, saan kohe oma digifotokaga linnast suurepärased panoraamvõtted. Esimesena jõuame lunnide saare juurde. Need suurepärased, punase noka ja jalgadega, mustvalged arktilised linnud on trükitud paljudele suveniiridele, t-särkidele, kruusidele, võtmehoidjatele ...
Umbes saja kilomeetri kauguselt üle vee paistab kätte Snæfellsjökulli liustik. Avamerel võtab meid vastu päris äge lainetus, nii et lahtistes plasttoolides istuvad inimesed laeva ühest servast teise sõidavad. et püsti seista, peab kindlasti millestki kinni hoidma. Kõige ägedam on ülemisel tekil. Masti roninud giid teatab, et näeb vaalasid. Laeva mootorid lülitatakse välja.
Giid selgitab, et kui ta ütleb "kell 12" - siis tähendab see, et vaalad on vööris, kui "kell 9", siis pakpoordis, "kell 6" - ahtris jne.
Algab jooksmine ühest laeva äärest teise (turistid fotokatega), kuna vaalad (kolm tükki) suvatsevad hakata ujuma ümber laeva ja laeva alt läbi. Kolm vaala (u 10 m pikad ja kaaluvad 10 t) annavad meile meeldejääva kolmveerandtunnise etenduse. Päris raske on neid digifotokaga pildile saada, kuna laev kõigub ja nad tulevad vaid sekundiks vee peale. Kui nad mööduvad, on tunda vänget vaalahaisu. Giid ütleb, et on erakordne näha kolme sellist vaala korraga (viimati nähti seda 20 aastat tagasi). Mul on vedanud. Juhtub, et vaalavaatlusretkel ei näe üldse midagi.
Pärast vaalavaatlust sukeldun õhupallide ja Islandi lipukestega varustatud rahvamassi Reykjavíki tänavatel. Ootamatult kohtun Hlynuriga (töökaaslasega firmast, kus olen praktikal), kes koos nelja kaaslasega plaanib minna tähistama sõbra poissmehepõlve viimse päeva õhtut. Ta on ülevoolavalt rõõmus ja kutsub ühes mindki. Suundume rahvusrestorani, kus mulle tehakse välja Eesti rahas nii tuhandekroonine pidusöök. Peiu on riietatud naisterõivaisse ning meigitud, teda veetakse mööda linna kaasa ja õhtu naelaks visatakse ta tükkis kogu kostüümiga "geisrisse" (tegelikult basseini).
Hulkuvad küülikud
Järgmisel päeval tegelen põhiliselt liustikel ja laavaväljadel sõitmiseks ümberehitatud hiigelrehvidega džiipide pildistamisega. Siis sõidan bussiga Hafnarfjörðurisse, kus toimuvad viikingite päevad. Hafnarfjörður on Reykjavíki eeslinn, kus on kirik ja maaliline sadam, samuti rohe-pruunidele laavaküngastele rajatud eramurajoonid. Õhtul jalutan ümber linna piki Reykjavíki mereäärt, kuhu on rajatud jalutus- ja jalgrattateed. Üle lahe paistab üksik koonusjas vulkaanimoodi mägi. Käin ka Nautholsvikus, ilmselt maailma põhjapoolseimas liivarannas, vett katsumas - seda köetakse otse soojustrassist tuleva kuuma veega.
Meri on tõesti väga soe!
Pearli - veetankide peale ehitatud pöörleva luksusrestorani juures kalpsavad ringi metsikud küülikud, ainsad hulkuvad koduloomad Reykjavíkis. Talve elavad nad üle Pearli lähedal asuvates maa-alustes katakombides ja soojussõlmedes.
Huvitav on Reykjavíklaste hobi džiipide ja muude autodega õhtuti vanalinnas katkematus rodus tiirutada. Lihtsalt sõita üht ja sama trajektoori ning kulutada bensiini. Vist ei ole midagi teha...
Maailma vanim parlament
Ühel vabal nädalavahetusel reserveerin saare enimmü üdud tuuri ehk "Golden Circle'i". Hind vaid 6800 Islandi krooni (1 ISK võrdub 0.20 EEKiga). Pakett sisaldab Geysiri kuumaveeallikate ala (seal ootavad 80 meetrine "tukkuv" geiser Geysir ja 35 meetri kõrgune Strokkur ning lisaks palju väikesemaid väävlihaisuseid podisevaid lombikesi), Gullfossi koske - suurimat Euroopas, Keriði vulkaanikraatrit ja Hveragerði kasvuhooneküla, kus kasvatatakse maapõuesoojusega banaane. Lõpetuseks jääb Tingvelliri rahvuspark - maaliline koht, kus asub maailma vanim parlament aastast 930. Siin on ka näha Põhja-Ameerika ning Euraasia mandri vaheline pragu, mis laieneb iga aastaga sentimeetri võrra.
Pakin seljakoti ja tõmban jalga matkasaapad, et võtta ette kolmepäevane retk marsruudil Reykjavík - Landmannalaugar - Skaftafelli rahvuspark - Jökulsárloni jäämägede laguun. Bussiga on distants veidi üle 400 kilomeetri, millest umbes neljandik möödub laavaväljadel, mäekurudes ning mäestikujõgesid ületades. Vahepeal teeb buss kahetunnise peatuse Landmannalaugari vikerkaarevärviliste rüoliidimägede juures, kust hargnevad matkarajad Ðórsmörki orgu. Siin on võimalik telkida, supelda kuumaveeallikas ja süüa teha. Pärast kehakinnitust võtan sihi Skaftafelli peale. Naljakas on vaadata mäestikujõgedesse kinnijäänud autosid. Õnneks buss on suur ja sõidab igalt poolt läbi - sildu ju ei ole.
Õhtul kella poole kaheksa paiku jõuamegi Skaftafelli rahvusparki. Taamal kõrgub Euroopa suurim liustik Vatnajökull ning 2119meetrine vulkaan Hvannadalshnúkur, mis on ühtlasi Islandi kõrgeim punkt. Leian võõrastemaja rohelise mäe jalamilt koskede vahelt, kust avaneb avar vaade tasandikule ja sadadele jõekestele, mis mere poole looklevad. Päikeses sillerdavad liustikud ja kostab koskede kohin. Võõrastemaja tagant algavad matkarajad
Järgmisel hommikul otsustan ronida liustiku jalamile, ent oh häda, tuleb tegemist teha Islandi muutliku ilmastikuga. Ühe ööga on siniselge taevas pööranud lauspilve, sajab peenikest uduvihma ja liustikke pole enam olemaski. Ja nii on see kuni ülejärgmise hommikuni.
Ilm ei takista mind aga külastamast Jökulsárloni, jäämägede laguuni, mis asub Vatnajökulli (täpsemalt Breiðamerkurjökulli) ja Atlandi ookeani vahel Lõuna-Islandil. See on kliima soojenemise tagajärjel liustiku sulamisest tekkinud 160 meetri sügavune järv, milles üle tuhandeaastased, liustiku küljest murdunud jääpangad kitsa ja lühikese jõe kaudu ookeani poole triivivad. Järvel on võimalik sõita amfiibautodega ning maksta saab kaardiga.
Enne lahkumist
Hinnad on Reykjavíkis maailma kõrgeimad, eriti toiduainete ja kinnisvara osas. Kolmetoaline korter maksab rohkem kui Eestis maja ning restoranis tuleb arvestada üle 1000kroonise väljaminekuga. Veidi odavam on einestada aasia kiirsöögikohtades ja pizzeria'tes või osta poest midagi mikrolaineahjus soojakslaskmiseks. Hákarli - pool aastat mädanenud hailiha - koos brennivin'iga (islandi ürdiviin) soovitan siiski kindlasti ära proovida - meeldejääv elamus! Samuti tuleks maitsta värskest toorest kalast suppi mõnes heas restoranis.
