Ivar Soopan “Seljakotiaabits”
Reisida meeldib ju kõigile. Enamasti soojale maale ja konditsioneeritud hotelli. Sealt turistidele loodud teemaparki ja varsti jälle koju tagasi. Ongi nagu reisitud.
Soopan on kokku pannud konkreetse õpetussõnade kogumiku tõelisest reisimisest, mitte turistiks kehastumisest. Kuidas reisida nii, et näed ja koged tõeliselt riiki, millesse liigud. Ilmselgelt paljukogenud reisimehena on ta pannud kirja juhise, milles pole üleliigset jama ega vahtu, vaid otsene õpetus kuidas võõral maal ellu jääda ja seda katsumust nautida. Malaaria, vargad, teadmatus — kõik see võib saada välditavaks või siis isegi omamoodi lõbusaks seikluseks! Arusaadavaks tehtud tekst on asjalik, teos ise üsnagi õhuke. Eks ta peabki seljakotis muude oluliste asjade kõrvale mahtuma.
Mõttekas asi lugemiseks neile, kellele turistid ei meeldi ja kes neiks ka ise muutuda ei soovi. Teise kultuuri tõeliseks tundma õppimiseks pead õppima ka ennast tundma, ja vastupidi. See on giid Reisimiseks, jalgsi rändamiseks ja ellujäämiseks mujal kui kuurordis. Proosalisel kombel on pandud kirja põhilised punktid, mida peaks juba enne sihtpunkti väljavalimist meeles pidama ja kuidas üldse eluks väljaspool oma harjumuspärast kultuuriruumi valmistuda.
Raamatut saab võtta kui sissejuhatust iseseisvalt maailma avastamiseks. Jutt käib just kohtadest, mida tavapärane turist oma sihtpunktiks ei tee. Natuke seosetud tunduvad olevat autori fotod (vaktsineerimist puudutava peatüki juures on pilt end merevees jahutavast pühvlist jne), millest saaks tõenäoliselt omaette raamatu.
Teose kõigi muude plusside kõrval on hea selle vahele reisi ajal raha peita!
