Viimasel ajal on jaamatagustes segastes kvartalites üht-teist rekonstrueeritud, kuid üldiselt valitseb kaootiline kohmetus. Jaamatagune pole ei Kalamaja ega ka kesklinn. Kunagise Lembitu kino taha on kerkinud üsna mõttetult rekonstrueeritud “Mistika” baar ja värviline mängukuubik-kortermaja, mis ainult suurendab nõutust ja mõttelagedust väga hea potentsiaaliga kvartalis – nii lähedal vanalinnale, parkidele ja kaunitele vaadetele. Balti jaama äärsed alad vajavad häid planeeringuid ja häid maju, mis suudaksid klaastaara kokkuostu, garaažide-kuuride ja putkade-baaride keskkonda muuta.

Kalamaja algusest ülesõitva stalinistliku Kotzebue tänava majad moodustavad halli terrasiitkrohvi ja dekooriga hoonefrondi, mis kaitseb Kalamaja kesklinnast. Hilistel 50-ndatel ja 60-ndatel ehitatud vabrikutööliste elamud ja sirgjooneliselt plaanitud hooned lagunevad, krohv kukub, rõdud roostetavad, balustraadid pudenevad, aga suursuguselt.

Indrek Allmanni projekteeritud kortermaja Kopli-Vabriku-Kotzebue nurgal jätkab Kotzebue tänava hallide majade rida ja täiendab seda omal moel. Hoone vildakas võrestatud otsafassaad on katusekaldest ja krundikujust tuleneva kummalise geomeetriaga, mida enamik inimesi vaatab võõrastusega. Aknajaotus ja kõrge ärikorrus jätkavad head linnamaja traditsiooni, kõrge esimene korrus ja valged aknapõsed teevad halli olemist isegi pidulikuks.

Ei ole kindel, et kõige õigem taktika on alati camouflage ja miljöösse sulandumine. Selles keskkonnas peaks tegema võib-olla radikaalsema sammu, selleks, et varjul olevad kvaliteedid nähtavale tuleksid. Kotzebue tänava uus maja on kahtlemata esimene katse olukorra muutmise suunas. Esimene hambaauk katkises reas on parandatud!

Kui aga nurgakrundile või kvartalisse peaks ilmuma uusi šikke naabreid, siis jääbki see rahulikult ja kindlalt kavandatud maja hallide fassaadide tänava traditsioone jätkavaks reameheks, aga uue kuue, lipsu ja valge särgiga.