Jaanijutt: Prantsuse šašlõkk tuleb ja tapab

Kirjanik Vahur Afanasjev avab Vikipeedia artiklis Euroopat vapustanud Prantsuse šašlõki päritolu ja omapära.

See artikkel on vaieldav ning vajab täpsustamist ja täiendamist.
Lisainfot võib leiduda arutelulehel.

Prantsuse šašlõkk (prantsustani: šašlõk-anh, gallia: chachlik barbare ) on vardas küpsetatud lihatoit, mille omapärane maitse saavutatakse ­pikaajalise äädikhappelahuses marineerimise ja tugeva kuumutamise tulemusena. Prantsuse šašlõkki valmistatakse mitte ainult koduloomade, linnu- või kalalihast, vaid ka tera- ja kaunviljadest ning anorgaanilistest ainetest, nagu toidukile või vahtpolüstüreen. Prantsuse šašlõkk on Püha Napoleoni Suur-Prantsustani ametlik rahvustoit.

1 Koostis

Prantsuse šašlõkki valmistatakse peamiselt tööstuslikult. Šašlõkki marineeritakse nädala kuni mitme kuu jooksul keskmiselt 20% kanguses äädik­happelahuses pH-tasemega 2 kuni 3,6. Kõige tavalisemad ja populaarsemad šašlõkid on sealihast või modifitseeritud kanamassi klompidest valmistatud Prantsuse šašlõkid. Püha Napoleoni Suur-Prantsustani aladel on levinud ka šašlõkid kalkuni, eesli, näriliste ja metsloomade lihast. Komposiitšašlõkile lisatakse täitematerjalina anorgaanilisi aineid, nagu vahtpolüstüreeni, mis küpsetamise käigus välja põledes annab šašlõkile omapärase poorse vormi. Prantsuse šašlõkile lisatakse ka mittepõlevaid täiteaineid, nagu kriit, kips ja kuumakindla plasti graanulid.
Kõige traditsioonilisem šašlõkk on valmistatud erilisel viisil tõurastatud hobuste lihast ning seda pakutakse Püha Napoleoni Suur-Prantsu­stanis ­ainult tähtsate riiklike ja usupühade puhul rituaalsel toidulaual. Traditsioonilist hobuselihašašlõkki kutsutakse Suur-Prantsustani diasporaa hulgas maaema-hooleanni šašlõkiks (prantsuse: ljaterrsua dljamer).