Kell sai neli. Lühike põhjamaa suveöö murdis end täie muskliga hommikusse. Renno leidis veel vaevu suitsevate lõkketukkide ääres istudes, et suvemajas korraldatud jaanioleng läks päris hästi korda.

Esiteks, vihma ei tulnud. See-eest saabus sõpru ootamatult palju rohkem, kui Renno arvata oskas. Lisaks vanadele „valvejoodikutele“ tulid ka kõik need, kes veel päev või paar enne polnud päris kindlad, kas nad ikka jõuavad. Külalised tallasid niigi põuast räsitud õuemuru ja ka ühe lillepeenra täiesti ära. Autod ei mahtunud maja ette, neid jätkus vonkleva vorstina seisma veel suure teegi äärde.