24. detsember

Ma olen jahimees ja ma ei taha enam jõulude ajal külla minna. Olgu see selge. Olgu ükski asi selge. Jah, mind on kutsutud, aga ma ei lähe. Mulle ei meeldi enam üle läve astuda ja oma mütsi ja mantlit nagisse riputada ja lahkudes neid jälle selga panna.

Mis siis, et nad helistasid. Helistagu pealegi ja helistagu terviseks, haaraku aga toru pihku. Võib-olla ma tahan hoopis korterit korrastada, kust te teate. Võib-olla on mul korteris sees paha hais, kust te teate. Äkki mul mingid ühendused ei tööta korteris, mõni toru on kuskil umbes. Kas see pole mitte samuti üks jõululik tegevus? Võib-olla ma tahan oma mantlit harjata ja karvamütsi või midagi sellist. Või võib-olla tahan ma vanni minna. Jõulud on ju ometigi valguse ja lootuse aeg, mis sest et kunstliku.

Kui tahan, siis puhun oma teemantidega inkrusteeritud jahisarve, nii et terve maja kajab, aga ma ei tee seda, sest mul ei ole tähelepanu vaja. Mul ei ole vaja, et tullakse uksele koputama ja korda nõudma.

Ma ei tunne oma majas ühtegi inimest. Isegi jõulud ei tekita soovi tutvust sobitada, tutvused ei seostu mul helgusega, aga jõulud on ju ometigi helguse aeg. Kõik põleb nagu valguse koda. See on ilus aeg, pole midagi ütelda, ainult et mulle väga ei meeldi.

Kui tahan, siis puhun oma teemantidega inkrusteeritud jahisarve, nii et terve maja kajab, aga ma ei tee seda, sest mul ei ole tähelepanu vaja.

Küll kusagilt tuleb magusat hapukapsalõhna läbi seina. Mis need inimesed seal räägivad ja kes nad üldse on? Venekeelne jutt. Vaatavad vist ka televiisorit. Seinad on õhukesed küll, aga ikka piisavalt läbi ei kosta. Küll aga tahaks teda, mis nad seal räägivad. Kas jutt on pidulik või hoopis argine või nende omavaheline hübriid?

Te ütlete, et naine läks mu juurest ära. Pidigi minema. Ma olen väga monotoonne inimene. Kunagi ma ei olnud nii monotoonne, kunagi oli minus rohkem helgust. Aga mulle meeldib monotoonsus, elu ongi monotoonne.

Hariduse sain ma EPAs, õppisin metsandust, enne seda veel Luua metsakoolis. Käisin ka Afganistanis sõjas, võin teile rääkida, kuidas dušmanid meie polku ründasid ja mis siis sai. No mis seal ikka sai, me võtsime rünnaku vastu. Hea küll, valetan, ei käinud ma Afganistanis sõjas.

Kunagi olin ma metsaülem, siis ei olnud ma veel jahimees, aga elu metsas muutis minus nii mõndagi. Võib-olla arvate, et mul läks peas selgemaks, aga ei läinud, vastupidiselt üldlevinud eeldustele. Hämaramaks läks. Mets muutis mu hämaraks inimeseks, muutis omataoliseks. Mets võttis mind kõnetada. Tänapäeval räägitakse, et minge metsa, see muudab midagi, muudab selgemaks, aga minul ei muutnud, minu tegi hämaramaks. Tegi mu selleks, kes ma olen, võib-olla isegi selliseks, kes ma olen alati olla tahtnud. Realiseeris mu potentsiaali.

Mis see jaht nüüd siia puutub, võite küsida. Ega ei puutugi otseselt. Te võib-olla arvate, et jaht on midagi barbaarset, eks ju, küll ma juba tean, mis te arvate, te arvate, et jaht on midagi barbaarset. Aga ta ei ole. Jaht on loomulik elu osa. Keegi peab ju kontrolli pidama. Jaht peab looma silla maa ja linna vahel. Ei tohi lasta loomadel võimust võtta. Mingi kord peab olema!

Võib-olla lõhun üldse oma korteri ära. Hävitan selle ühe terve jõuluõhtuga. Põdrasarved tõmban seinalt maha, sokusarved tõmban seinalt maha, seanina tõmban seinalt maha. Seanaha tõmban maha. Seanaha viskan rõdult alla, las ta kukub kellelegi pähe või siis keegi korjab üles. Käokella ka tõmban maha. Ja ära lõhun käokella, lammutan selle juppideks. Käokella, mis on vanaema mälestus ja millel kägu enam ammu seest välja ei käi. Proovisin parandada, ei saanud hakkama. Te võib-olla küsite, et miks ma seda praegu räägin. Sest ma võin.

Ma elan Lasnamäel. Kolisin siia kaks aastat tagasi, need on siin mu kolmandad jõulud. Alati olen jäänud rahule, jõulud pole petnud ootusi, mida pole ka eriti olnud. See on mu vanatädi korter, ma tema eest küll ei hoolitsenud, aga vanatädi siiski pärandas oma korteri mulle, sest kellele muule tal ikka oli pärandada. Vaade on hea, üks parimaid, ikkagi seitsmes korrus. Selline vaade avardab ka hinge.

Televiisorit vaatan, mida aeg edasi, seda rohkem meeldib mulle televiisorit vaadata. Võib-olla joon. Kui, siis viina. Viin on hea, sest viin teeb lolliks. Loll on hea olla, ega muidu ei jookski. Viin on vahel hea, jood ennast täis ja siis vaatad televiisorit. Vaatad, kuidas lapsed laulavad televiisoris ja jõulusokk kõnnib ringi. Võib-olla midagi loositakse, võib-olla tegeletakse heategevusega. Eriti meeldivad mulle jõulufilmid, neis on midagi helget. Eriti hea, kui jõulud toimuvad filmis New Yorgis, aga nad vist enamasti toimuvadki.

Keegi koputab. Ei tea, kes see oli. Vaatasin, polnud kedagi. Võib-olla keegi tegi nalja.

Helgus on väga oluline. Metsas ei ole helgust, mets on jõulude vastand. Metsas on ainult pimedus. Loomad ei ole head. Loomade maailmas valitseb kaos. Jõulud on head ja helged, sellepärast ma neid ei peagi, sellepärast.

Foto: Shutterstock

25. detsember

Ärkasin.

Diivanil. Keset päeva. Keset esimest jõulupüha. Sööks midagi, lõppude lõpuks on ju jõulud. Aga mida sööd, kui kapis midagi ei ole. Leib võib-olla on. Pohmelliga aga ainult leiba ei taha. Oleks põdrakonservigi või metssealihakonservi või hirvekonservi, aga ei ole. Oleks põldpüükonservigi. Midagi ei ole. Pole varusid, pole varumist toimunud mitte mingisugust. Avaks võib-olla isegi mõne kingipaki või kommikoti, aga seda ei ole. Mets muutis mu hämaraks. Läheks poodi. Käiks kohalikus väikeses poes, aga seal öeldakse mulle kindlasti tere, kuigi tahaks niisama sisse ja välja hiilida. Pole kahjuks tere ütlemise tujus. Võib-olla homme, võib-olla ülehomme. Tuleb lasta meeleoludel settida. Ja seal pole ka õiget kaupa, seal pole kunagi ühtegi asja, mis ma tahan. Kuid mida ma tahan, see on juba iseküsimus. Ehk põdrakonservi? Põldpüükonservi?

Vaatame, mis ma siia siis eile olen ka kirjutanud. Oi kui kahtlane jutt! Teemantidega inkrusteeritud jahisarv. Jahisarv mul küll on, aga kust need teemandid ja ka milleks. Kas teile meeldivad jahisarve puhumise võistlused? Neid saab YouTube’ist vaadata. Mulle näiteks meeldivad. Kuulake, kuidas mees puhub! Mörr ja mörr teeb jahisarv. Eks ta ole naljakas ka, aga vaadake, loom ju niimoodi teebki. Sellise hääle peale tulebki loom kohale. Inimene on targem kui loom, mis siin mõeldagi. Loomadel on inimestelt palju õppida.

Naaber käis. Oli pahane, küsis, et mis hirmsad hääled teil siit toast tulevad. Vastasin, et olen jahimees ja kas me ei võiks tutvuda. Tõepoolest ütlesin nii, ise ka ei usu, et niimoodi ütlesin. Kas me ei võiks tutvuda? No mis me siin tutvume või ei tutvu. Mis ametimees siis ka olete?

Aga ei tahtnud ta tutvuda, ütles, et tuli manitsema, ja väga hea, et ei tahtnud tutvuda, pole mulle vaja juhututtavaid. Näete, muutun jälle kuraasikaks. Ju see tuleb jõuludest. Täna on hea päev, vist keegi ei helista ka, küll nad said aru, millised on asjalood ja kuidas luukas õlut teeb. Saab rahulikult televiisorit vaadata, äkki isegi tuleb mõni jõulufilm või „Titanic“. Ei tea, kas jõulude ajal tuleb „Titanic“? Kas teile meeldib „Titanic“? Mulle täitsa meeldib. Televiisorit on ikka hea vaadata, tehakse häid saateid, ei usu ma inimestesse, kes ütlevad, et neil pole televiisorit ja et televiisor mürgitab. Ei ta mürgita, just teeb tugevaks... Mis siis televiisorist ka tuleb. Keerame televiisori sisse. Vaatame. Mis jama on?... Televiisor ei lähe käima?... Kuidas siis nii?... Pole ju midagi nii vana aparaat.

Ainus, mis mulle jõulude juures televiisori kõrval veel meeldib, on jõulupuu. Jõulupuu peab olema ja päris jõulupuu. Jõulupuud vaatad, siis tunned, see loob õige tunde. Lükkad elektripirnid ka taha, muu valguse lased toast ära. On ainult jõulupuu ja Lasnamäe tulede valgus. See on ilu, see on pühaduse pale.

Ainus, mis mulle jõulude juures televiisori kõrval veel meeldib, on jõulupuu.

Mis siis ka televiisorist tuleb? Proovime veel, katsetame veel, peab katsetama. Nagu ajakirjadki kirjutavad, peab ikka uusi asju proovima ja elada tuleb teadlikult. Rutiini ei tohi langeda. Ma elan väga teadlikult, tean, et täna ei tohi metsa minna ja ka homme, sest välja on kuulutatud jõulurahu. Las loomad olla rahus! Kuigi ega ma mingisugune monomaan ei ole, et jälle metsa tükin. Ega jahimees ei ole pervert, nagu mõned armastavad näidata. Ega jaht ei ole ainult need naljakad jahiriided ja Baierimaa, jaht on ikka teadus, uskuge mind.

Kas te üldse teate, et Eestisse jõudis jõulupuu tuppatoomise traditsioon Saksamaalt, kodunedes Eestis 20. sajandiks. Selliseid asju võiks haritud inimene teada.

Aga see telekas, ei tea, mis temaga siis on, äkki see naaber oskab televiisorit parandada. Ma olen jahimees ja naine jättis mu maha, sest ma olen väga monotoonne inimene. Tänapäeval ei taha keegi enam monotoonsete inimestega suhelda. Võib-olla minevikus taheti.

Lasnamäel on hea elada, hea monotoonne, kõik majad on ühesugused. Elage teiegi Lasnamäel. Mulle meeldib rutiin. Elagu rutiin. Jaht eeldab inimeselt teatavat kannatlikkust, kui te seda varem ei teadnud, siis nüüd teate. Üks tarkusetera päevas on minu moto.

26. detsember

Varsti pole juba kolm päeva söönud ega toast väljas käinud. Kõht lööb pilli küll ja koriseb. Pea on uimane, aga samas selge. Pea on täiesti tühi. Mõnus tunne isegi, vahva tunne, õilis isegi. Vaatame, mis siis ka kingiks saime. Ahjaa, ei saanudki midagi, ei käinud ju külas. Asi seegi. Vahel joppab, nagu öeldakse. Vaatame siis hoopis aknast välja. Juba hämardub, kassanäe. Polegi vist valgeks läinud. Aga ega jõulude ajal ju pärisvalgust ei olegi, kõik on sünteetiline.

Kas ma olen religioosne inimene? Meenub, kui käisin kord jõulude ajal kirikus, maakirikus. Paljudel olid karvamütsid peas. Inimesed siis kuulasid tuhmide nägudega epistlit. Pärast mindi koju. Ega mis seal muud ikka on – kuulad epistli ära ja lähed koju. Istud lauda, pärast vaatad televiisorit. Miks mitte mõnd jõulufilmi. Jõulufilmid on head, loovad helge meeleolu. Võib-olla ilmub akna taha jõulusokk.

Äkki peaks binokli tooma, siis saab näha teiste rõdudele. Üks mees lähebki rõdule. Mis ta seal teeb? Kas mitte ei lähe kapsatünni kallale? Ja lähebki ja võtab peotäie kapsaid. Ei tea, miks ainult peotäie, oleks ikka rohkem võinud võtta. Ja jälle tuleb tagasi ja jälle võtab peotäie. Jälle ainult peotäie. Mis jõulud need on?! Nii oot, ja siis, nüüd veel üks tuleb välja, vaatavad nõutult tünni, äkki siis ei ole enam kapsaid või mis? On söömisega üle pingutatud. Lähevad tuppa tagasi, tundub, et mindi riidu. Hea küll, riielge südamest, pidage maha üks korralik jõuluriid. Jõulude ajal ju pidadagi olema kõige rohkem tülisid, sest inimestel saab üksteisest kõrini.

Tahaks ka, et oleks rõdul kapsatünn, siis saaks minna ja võtta sealt hapukapsast. Hapukapsas on väga hea. Hapukapsast sööks.

Lülitaks televiisori sisse, ehk näidatakse mõnd jõulufilmi. Avaks isegi mõne kingipaki. Riielda ei taha ja pole ka vajadust. Raha mulle ka ei meeldi. Olen jahimees.