John Butler Trio “April Uprising”
Kui Metallica 1991. aastal esmakordselt Moskvas käis, valetas sõber kodustele, et minek on hoopis Midnight Oili kontserdile — mõistagi sellepärast, et toonane Austraalia esikbänd mõjus kogu oma staadionirokihiilguses ometi piisavalt ohutuna, et lapsevanem teismelise liitriigi võõrkeelsesse pealinna seda kuulama lubaks.
Midnight Oil on John Butler Trioga võrreldes sama hirmuäratav kui Metallica võrreldes Midnight Oiliga. Viimastel olid vähemalt põlevad voodid ja aktivistiaura; samuti Maa kuklapoolelt pärit JBT on aga kogu mäsleva loomingulise energia suunanud võimalikult vagura ja raadiosõbraliku tulemuse saavutamisse. Õunte pealt paistab, et see õnnestub — kaks kohalike fonogrammitootjate liidu karikat eelmiste plaatide eest ei saa ju eksida...
Kolmiku tänavust nn roots-albumit sobib kinkida juhututtavale, kelle muusikamaitsest sa midagi ei tea — see ei häiri. Isegi mitte siis, kui Butler laulab ilusal heledal häälel, et ta on teismeline tüdruk (“To Look Like You”). Parematel hetkedel võib muusika meelde tuletada Dire Straitsi, lahjendatud Pearl Jami või Dagö mõtlikumaid palu, ainult et Butleril puuduvad Mark Knopfleri sarkasm, Eddie Vedderi äng või Lauri Saatpalu poosi veenvus, mis õõnsat turvamuusikat veidigi joovastava sisuga täidaks. 4
