Aga egas selleski raamatus ole kogu tõde tollastest sõjaseikadest. On näiteks lugu Briti peaministrist Winston Churchillist, kuidas see 4. juunil 1940, vahetult pärast tookordset inglaste lüüasaamist Prantsusmaal, pidas oma kuulsa raadiokõne oodatava Saksa dessandi puhuks:
“… me võitleme nendega väljadel ja tänavatel; me võitleme nendega mägedes; me ei alistu iial.” Aga raamatust puudub selle loo järg — seepeale pannud Churchill mikrofonid kinni ja öelnud lähedal seisvatele sõpradele: “Ja me hakkame neile peksma õllepudelitega pähe, kuna muid relvi meil ei ole!” Sest läbi Dunkerque’i mandri–Euroopast kodumaale põgenenud tommy’d jätsid sedapuhku pea kõik oma relvad maha …

Aga üks mehiselt tahe lugemine on see raamat igatahes.