Jumekas ja sexy pealkiri George Duke’ile

Reedel, 23. aprillil algava Jazzkaare peaesineja on jazz-muusika gigant George Duke. Legend klahvpillide tagant, kelle loomingulise tegevuse – sooloalbumid, produtsendi- ja heliloojatööd, kaasalöömised bändides, koostööprojektid jne – üles märkimine meenutaks eksamiks õppimist.

64aastane californialane Duke alustas muusikuelu pianistina 60ndate teisel poolel tollases hipi-mekas San Franciscos. Üle ilma sai tema nimi tuntuks Frank Zappa pöörases ja meisterlikus ansamblis ­Mothers of Invention, kelle tuuridel ja plaatidel ta aastaid kaasa lõi, elektriklaverimängija ning paiguti ka lauljana.

Duke’i soolokarjäär ja staariseisus jazz-muusikas sai jalad alla 70ndate keskel, tähtsad olid koostööd jazz-vägilaste Cannonball Aderley, Stanley Clarke’i ja Billy Cobhamiga. Kümnendi teisel poolel hiilisid tema muusikasse ka disko, funk ja brasiilia maitseained. 70ndate lõpus ja 80ndate esimeses otsas oli Duke oluline ja viljakas produtsent: tema käe all valmisid muuhulgas A Taste of Honey, The Pointer Sisters, Barry Manilow, Deniece Williams, Smokey Robinson, Miles Davis ja mitmed teised.

Areeni küsimustele vastas George Duke elektronposti teel.

Sa oled avaldanud hulga sooloalbumeid, mitmeid koostöö-plaate, samuti osalenud mitmetes plaate salvestanud kooslustes. Kas sul on kõik plaadid, kus su käsi mängus, olemas?

Jah.

Milline neist on kõige haruldasem?

Kõige rariteetsem on minu esimene plaat – “The George Duke Quartet Presented by the Jazz Workshop 1966 of San Fransisco”. (veebilehe discogs.com kaudu pakub plaati müüa vaid üks saksa kauplus, hinnaga 4600 krooni – aut.)

Milliseid neist plaatidest sa kõige sagedamini kuulad?

Oma varaseid salvestisi kuulan ma väga harva. Enda plaatidest kuulan peamiselt neid, mille kallal parasjagu töötan. Antud juhul siis minu peagi ilmuv plaat “Déjà Vu”.

Ühtlasi oled sa viljelnud väga erinevaid žanreid – milline neist on su südamele kõige lähedasem?

Miles Davise stiilis jazz 60ndate keskpaigast, album “Four & More” ja nii edasi. Sedasorti jazz on absoluutselt hämmastav!

Kellega – surnud või elusaga – sooviksid sa tingimata veel koostööd teha?

Mulle on alati väga meeldinud ühine musitseerimine bassist Stanley Clarke’iga. Ta on fantastiline muusik, kes sarnaselt minuga mõistab erinevaid muusikastiile sügavuti. Temaga, mul on tunne, võin ma muusikaliselt ükstaspuha mida teha.

1960ndate lõpus andsid sa Oaklandi kolledžis loenguid Ameerika muusika ajaloost. Kui sa praegu peaksid loenguid andma, millised oleksid tähtsamad teemad Ameerika muusika ajaloost viimase kümne aasta jooksul?

Tõenäoliselt plaaditööstuse allakäik ning see, kuidas internet on viimase kümne aasta jooksul kogu muusikabisnist muutnud.

70ndatel-80ndatel olid sa oluline produtsent. Milliseid tänapäeva superprodutsente sa kõige kõrgemalt hindad?

Ausalt öeldes ei saa ma sellele küsimusele vastata, sest ma ei ole just suur tänapäevase popmuusika fänn. Selles ei ole lihtsalt piisavalt “mahla” minu jaoks. Laulud, milles oleks “tõelised” meloodiad ning harmooniad, mis on keerulisemad kui üksnes kolm või neli akordi, näivad tänapäeva muusikast puuduvat.

Kas Zappa-fännid käivad su kontsertidel Zappa-lugusid nõudmas?

Kogu aeg.

Kas sa teed aeg-ajalt mõtepausi, et arutleda endamisi maavälise elu võimalikkusest?

Jah. Minu meelest oleks äärmiselt kummaline, kui inimolendid oleksid ainsad mõtlevad elusolendid siin ja teistes universumites.

George Duke’i esinemist Rock Cafes soojendab Hedvig Hansoni Soul Group. Vaata ka www.jazzkaar.ee.

Loe George Duke’i kommenteeritud diskograafiat tema koduleheküljelt www.georgeduke.com/