Kaalu Kirme “Jaan Koorti päevaraamat”
Kas silmapaistev skulptor, maalikunstnik ja keraamik Koort ka
tegelikult päevikut pidas, pole teada. Nagu päevaraamatu autor,
kunstiajaloolane Kaalu Kirme eessõnas ütleb, asub tema teos
žanritevahelisel eikellegimaal. Päevaraamat on fiktiivne, selle
koostamisel on kasutatud nii Koorti enda kirjapandut – artikliteid,
isiklikke kirju – kui sekundaarseid allikaid.
Päevikuvormis elulooraamat, olgugi kellegi teise kui peategelase enda
kirjutatud, annab muheda sissevaate kunstniku ellu. Kuna päevaraamatut
dateeritakse, pole tarvis kunstniku eluloolisi fakte kuivalt ritta seada
– lugeja saab ise uurida ja arvestada, millal olulised sündmused
kunstniku elus juhtusid, täpselt niipalju kui ta teada soovib. Kuigi teose
autor kirjutab inimesest, keda ta tundis vaid tema kirjapandu ja lähedaste
mälestuste kaudu, on raamatut lugedes Koorti eluilma – tema julgeid
mõtteid, iseteadvat ja jonnakat loomust, isegi savilõhna tema
ateljeedes – tunda.
Päevaraamatu autor on tabanud
olulise – inimese hinge. See annab ka raamatule hinge, polegi nii
oluline, kas kõik juhtus täpselt nii, nagu raamatus kirjas.
Siiski ei kannata belletristliku elemendi pärast teose
informatiivsus. Pärast raamatu lugemist võib vabalt nimetada suure
hulga Koorti teoseid, loetleda inimesi, kellega ta oma elu jooksul kohtus.
Neid jätkub, kuna kunstnik jõudis oma suhteliselt
lühikese elu jooksul elada pikalt Pariisis, siis Moskvas, vahelduva eduga
Tartus ja Tallinnas ning reisida läbi Austraalia. Tema päevaraamatu
tegelasteks on suur hulk sajandialguse Eesti kunstnikke, nimetades
näituseks Eduard Wiiraltit, Konrad Mäge ja Nikolai Triiki. Aeg-ajalt
lipsab läbi kuulus prantsuse skulptor Rodin, kellega Koortil oli mitmeid
veidi kummalisi kokkupuuteid.
“Jaan Koorti
päevaraamat” jutustab ühekorraga mitut lugu. Peale kunsti loo
(sajandi alguse euroopa kunstist saab täitsa hea ülevaate) on
raamatus ka armastuse lugu (raamat on pühendatud “naisele, kes
ennastohverdavalt looja kõrval seisab”), vaesuse lugu, sõja
lugu ja palju muud. Mida üks keskmine eestlane Jaan Koortist teab? Tema
“Metskitse” Toompea jalamil, ehk veel mõnd kuju. See raamat
on hea võimalus kunstnikuga lähemalt tutvuda.