FOTO:
Kadri Karro kirjutab Eesti kunsti ühest kõige mängulisemast ja mitmekülgsemast loojast, kes avas kuu aja eest Kumus oma retrospektiivnäituse „Kollase valguse orkester“.
Kõik, kes on sõitnud üle Pärnu maantee viadukti Tallinna kesklinna, on teda näinud. Seda sinise, kollase ja valge värviga võõbatud trammi, mis erinevalt kõigist teistest pealinna trammidest ei sõida mitte kuhugi. Ta on seisnud seal, trammipargi esisel muruplatsil, ikka selles ühes ja samas kohas juba 25 aastat, kattub vaikselt grafitiga, poetab krohvitükke ja vaatab, kuidas teda ümbritsevad puud aina kõrgemaks ja tihedamaks kasvavad.