Kaks spordikaunitari: röövlitüdruk ja õrn haldjas
Seitsmevõistluse kaunitarid ja suured lootused Grete ja Grit Šadeiko.
Grit Šadeiko võitis täna noorsoo EM seitsmevõistluses kuldmedali, seoses sellega avaldame uuesti pool aastat tagasi (06.01.2011) ilmunud loo.
Need kaks sihvakat linalakka hüppavad kõrgust üle oma pea. Kargavad kaugust kuus meetrit. Virutavad kahe meetri pikkuse oda 50 meetri kaugusele ja vuhisevad pool staadioniringi 25 sekundiga. Neile kuulub enamik legendaarse 10 Olümpiastardi võistlussarja rekordeid ja nad on Eesti kergejõustikufännide lemmiku – mitmevõistluse tulevikutähed. Vähe sellest – nad on ka silmapaistvalt kaunid ja nakatavalt naeruhimulised. Tõelised printsessid.
Saage tuttavaks – kergejõustiku praegused (Eestis) ja tulevased (maailmas) publikumagnetid – õed Grit (21) ja Grete Šadeiko (17). Kui Grit on juba tõusnud Eesti esinumbriks, siis Grete võib uhkustada sellega, et on järk-järgult kõigile õe noorteklassi rekorditele tuule alla teinud.
Maailma tippspordis pole just palju edukaid õdedepaare. Tennisemängijad Williamsid, maletajad Polgarid (neid on lausa kolm!) ja... kõik. Meie kangelannadel on kõik eeldused, et nelja-viie aastaga sellesse uhkesse loetellu lisanduda.
*
Mis veel põnevam – ka nende ema Deivi, isa Jaanus, vanaema Aili ja vanatädid Helgi ja Milvi olid NSV Liidu või vähemalt Eesti tipptasemel kergejõustiklased, enamjaolt sprinterid. “Eesti suurim spordidünastia,” hindab kergejõustiku elav entsüklopeedia Holger Peel. Ning ütleb, et õed ületavad andekuselt kõik siinmail seni nähtud mitmevõistlejannad, isegi veerand sajandit tagasi supertulemusi teinud Silva Oja.
Grit oli kaks aastat tagasi juunioride MMil kolmas, kaotades hõbeda ühe punktiga. Kes mitmevõistluses orienteerub, teab, et nii napp kaotus nõuab korraga kellassepa täpsust ja ülimat ebaõnne. Grete omakorda jäi sel suvel juunioride MMil neljandaks, kaotades pronksi – mis te arvate? – taas ühe punktiga. Sel suvel astub Grete medalijanu kustutama Tallinnas toimuval juunioride EMil, Grit aga võistleb Tšehhimaal Ostravas kuni 23aastaste EMil ning valmistub Londoni olümpiaks.
*
Õeksed, kes välimuselt äravahetamiseni sarnased, on temperamendilt, või õigemini – mis sportlase puhul eriti oluline – nahaalsuse skaalal nagu öö ja päev.
“Grit on kinnisem, elab sissepoole. Grete on sädelev, plahvatuslik,” ütleb Holger Peel.
“Grit on hea ja lahke – eluaeg nooremate õdede eest hoolitsenud. Kardan, et kui tal Gretega tõeline konkurents tekib, laseb ta Gretel lihtsalt võita – on harjunud tegema nii, et teisel parem oleks,” mõtiskleb Griti treener Anne Mägi.
Just Griti õrn loomus sundis ta pärast põhikooli lõppu Türilt Tartusse kolima. “Läbisaamine eelmise treeneriga läks halvaks,” ütleb Grit. Mees, kellest jutt, on legendaarne Leonhard Soom, kes omal ajal juhendas Griti ja Grete vanemaid, samuti Griti praegust treenerit. Soom vastab filmilikule ettekujutusele käredast õpetajast, kes paugub nagu Lutsu köster ega tee neidudele mööndusi. “Minu filosoofia on, et treening kestab 24 tundi. Ma pean tundma huvi hoolealuse era-asjade vastu,” ütleb Soom. “Sportlasel on valik – kas ööklubid või võidud. Jääd suitsetamisega kolmandat korda vahele – suhe läbi. Alkoholiga – juba esimesel korral.”
Gretele Soomi äge loomus sobib. “Olen ise paras röövel. Kui mulle halvasti öeldakse, ütlen vastu. Mina ei põe, aga Grit läks koju nutma. Tema on selline tubli tüdruk, Kanteri tüüpi – õppimine on trennist tähtsam. Grit loeb vabal ajal raamatuid, aga mina mängin poistega jalgpalli,” räägib Grete, vahetpidamata naeru lõkerdades. Mis viga naerda, kui tunnistusel viite kõrval vaid mõni üksik neli.
*
Töö ja lõbu vahekord on õdedel paigas. Grit: “Lapsena saadud võidud ei vähendanud motivatsiooni. Ei tekkinud segavaid faktoreid. Sain aru, et olen sõprade silmis lahe, kui võistlusi võidan, mitte siis, kui lihtsalt nendega koos aega veedan.”
Grete: “Ka minu sõbrad on aru saanud, et kiusatusele vastu panek – see on elustiil.”
Mullu suvel oleks tal peaaegu üks trenn vahele jäänud, sest oli vaja minna suguvõsa kokkutulekule. Soom: “Helistab ja ütleb, et täna ei tule. Mis siis ikka, tuled homme, vastasin. Järsku on kohal – oli ümber mõelnud.” Grete: “Otsustasin, et ei taha järgmisel MMil jälle punktiga medalita jääda ja mõelda, et võib-olla kadus punkt just sellesse vahelejäänud trenni.”
*
Talendi-detektor Raul Rebane ei kõhkle õdesid superandekateks nimetamast. “Olen neid, eriti Gretet, aastaid tähelepanelikult jälginud. Ilmselt tuleb tal peagi teha otsus, kas jääda treenima kodumurule või usaldada ennast rahvusvaheliste tipp-asjatundjate hoolde. Maailma konkurentsis medalivõitudeni jõudmiseks tuleb sportlase ümber koondada absoluutsed eksperdid, eriti kehtib see mitmevõistluse puhul. Talendist üksi tänapäeval ei piisa.”*
Olgu kuidas on, kaht õde näeme rahvusvahelises konkurentsis teineteiselt ja teistelt mõõtu võtmas ilmselt juba lähiaastatel, olümpiakonkurentsis arvatavasti siiski alles Rio de Janeiros, aastal 2016.
On, mida oodata.
■ Amet: seitsmevõistleja.
■ Senine tipptegu: neljas koht juunioride MMil 2010.
■ 2011 eesmärk: hea tulemus juunioride EMil Tallinnas.
■ 2012 eesmärk: hea tulemus juunioride MMil Barcelonas.
■ Amet: seitsmevõistleja.
■ Senine tipptegu: pronksmedal juunioride MMil 2008.
■ 2011 eesmärk: hea tulemus kuni 23aastaste EMil Ostravas.
■ 2012 eesmärk: hea tulemus Londoni olümpial.
