Kui Ariel Pink (umbes) aastal 2005 vaimustushüüete saatel esile kerkis, jäid skeptilisemad meist äraootavale positsioonile. Neid takistas Beverly Hillsi heidiku muusikat mõistmast ja armastamast selle hägune kõla. Kodulindistuste tahmane ja prahine heli (Pink tõepoolest salvestaski algus­aegadel kodus, kasutades osaliselt instrumentide helide loomiseks suud), ja neil tekkis küsimus, et kas on ikka mõtet läbi selle jõuetu, kehatu ja stuudiotu, ebanormaalse ja harjumatu sahina kaevuda, kui lõpuks kuuleb lihtsalt ülevaadet sellest, mida Ariel Pink lapsepõlves raadiost kuulis.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel