Räägitagu mida tahes, aga vanamoodsad paberatlased ja -kaardid ei kavatsegi vaatamata GPS-navigaatorite ja nutitelefonide pealtnäha vääramatule võidukäigule välja surra. Just nagu kino ei suretanud välja teatrit ega televisioon kino. Traditsioonilisel paberatlasel on elektronvidinate ees mitu eelist: aku ei saa kunagi tühjaks, levi ei kao ära ja välismaal kaartide lappamine ei ime taskut tühjaks. Aga põhiline on ikkagi see, et atlas – erinevalt navist või nutitelefonist – laseb näha suurt pilti.

Regio Eesti teedeatlase 2013.–2014. aasta väljaande puhul on tegu juba klassikaks kujunenud teose (ärgem häbenegem neid kõlavaid sõnu) 18. trükiga. Mida siis uudisväljaanne pakub?

Esiteks on see taas spiraalköites, mis kasutamismugavuse kohalt on kahtlemata hea variant. Kui jutt käib autosõidu ajal pruugitavatest asjadest, on igasugused volditavad lahendused saatanast. Samas on A4-formaat nii suur, et atlase käepärane ärapaigutamine autos võib tõsist peavalu tekitada. Pudeli- ja topsihoidjad lähevad küll järjest suuremaks, kuid uksetaskud nende arvel väiksemaks. Ligi kilo kaaluvat atlast aga tuleb korralikult hoida ja lehitseda, sest muidu kipuvad leheservad kergesti rebenema. Volditavate kaartide kohta veel nii palju, et atlasega tuleb kaasa Eesti maanteede kaart mõõtkavas 1 : 700 000.

Sisulise poole pealt jalustrabavaid muutusi pole. Kaartidel on ikka põhi üleval ja lõuna all ning meri sinine ja maa roheline. Vahvaks uudiseks on Saaremaale veetud Õ-piir. Ah et mis on Õ-piir? Vaadake atlase leheküljelt 62!

Teine uudis on Regio atlase äpp (tasuta, ja pruugitav ka ilma paberatlaseta). Olles kasutanud nii üht kui ka teist, julgen väita, et ümberkaudsete huviväärsuste otsimine on äpiga mõnevõrra mugavam kui paberil (eeldusel, et mobiilne andmeside toob bitid kohale normaalse kiirusega). Atlases on küll kõik need olemas, aga vähemalt minu jaoks natuke segaselt süstematiseeritud. Samas on kõigi objektide kohta olemas koordinaadid, nii et GPSi abil kohalejõudmine pole miski mure.

Ahjaa, Juhani Püttsepa kirjutatud väikese reisijuhi jutud on nauditavad ka siis, kui te parasjagu Kõppu või Kauksisse teel pole.