Kasulik raamat: Uruhiirest ja näsiniinest
Sest ajalugu, see on ju mõistagi ports fakte, daatumeid ja tähtsate meeste nimesid, ei muud.
Ma ei ole kunagi väga daatumite lemb olnud ja faktimäluga on ka paraku lood pigem kehvad (see ei käi siiski Liivi sõja ja teise maailmasõja kohta), ometi meeldis mulle lapsena ja teismelisena tohutult “A ja O: taskuteatmik”, “väikeraamat, millest igaüks peaks leidma endale midagi vajalikku, sobivat”. Väike must raamat roosa a ja o-ga kaanel, trükiarvuks uhke 80 000.
Raamat on jaotatud üheteistkümneks teemaplokiks: arv, mõõtmine, universum, aine ja väli, maa, elusloodus, inimene, riik ja ühiskond, tootmine ja tarbimine, kultuur, sport. Lisaks värvitahvlid Nõukogude relvajõudude õlakute, aju ehituse ja maailma riikide lippudega.
Peatükis “Riik ja ühiskond” loetletud rahvusvahelise Lenini rahupreemia “Rahu kindlustamise eest rahvaste vahel” laureaadid pakkusid lapsele kindlasti palju vähem huvi kui peatükis “Elusloodus” ära toodud väljasurnud hiigelloomade loetelu, kuid põnevat oli raamatus selgelt rohkem kui vähehuvitavat. Õega oli meil kombeks teineteisele taskuteatmiku abil mälumängu teha, raamat käis käest kätte ja vastamata jäänud küsimusi oli kindlasti rohkem kui õigeid vastuseid.
Raamatu kunagisest populaarsusest annab aimu seegi, et lippude piltidega värvitahvlid on juba aastaid tagasi ülejäänud teatmikust irdunud. Olid ajad, kui teadsin peast nii Suriname kui Kirgiisi NSV lippu, Burundi ja Sambia omadest rääkimata. Enam paraku ei tea, aga ju sellest pähetuupimisest midagi ikka kasu oli.
Nii võibki vahel juhtuda, et mul ei pruugi kohe meenuda mõni fakt, mida “iga ajalugu õppinud inimene peaks une pealt teadma!”, ikka ja alati üllatav mälu toob aga kuskilt ometi välja kapsakssirvitud “väikeraamatust” saadud teadmise selle kohta, et harilik näsiniin sisaldab dafniini ja meseriini ning uruhiir ka parima tahtmise korral üle kaheteistkümne kuu ei ela.
