Põrandaalustel ja vähem põrandaalustel lavadel mikrofoni muljumise kõrval on Hirm jätnud endast hääleka jälje ka plaatidele. Teda on kohatud Volüümi kogumikel, samuti "Retseptil" ning külalisesinejana näiteks TommyBoy ja Toe Tagi albumitel.

Su album on mõjutatud raamatutest: millistest ja kuidas täpsemalt?

Ma täpselt ei oska öelda, mis teosed mida otseselt on mõjutanud. Aga Daniel Quinni "Ishmael" on küll üks mu meelisteoseid, millest olen kindlasti mõjutatud. Peale selle pean lahedaks mõjutuseks veel Omar Volmeri kirjutatud raamatut "Tomahookide aeg" ja Dee Browni "Mata mu süda Wounded Knees".  Siis see veneaegne "Tšingis-khaan" ja üks Graham Hancocki "Jumalate jälgede" nimeline päris huvitavaid fakte sisaldav ja mõtteid tekitav põnev-põnev raamat. Ja kindlalt üks Bernal Diaze "The Conquest of New Spain", millest sai suuresti mu pärismaalaste ja üldse indiaanikultuuri huvi alguse. Yo.

Kas sa oled tuttav ka šamaanluse või nõiakunstiga?

Ma ei usu, et ma saaks öelda, et ma sellega/temaga tuttav olen. Pigem teretuttav või tean mingil määral, kellega on tegu. Tulevikus loodan lähedasemaks tuttavaks saada. Seniks pean ma ennast talle tõestama.

Milline aeg või olukord on kõige parem riimide kirjutamiseks?

Oleneb. Üldiselt kirjutan jube pikalt oma asju. Juhtub, et ma kirjutan öösel ja vahel hommikuti. Mul on vaja vaikust, rahu, tühja a4-paberit ja musta spetsiaalset tintekat – siis on kõige parem ja siis tulevad kõige paremad riimid.

Ja seda ka, et tunne peab sees õige olema. 

Hindad sa kõrgelt mõnda luuletajat? Kirjanikku?

Muidugi. Mulle meeldivad erinevad räpparid, keda pean poeetideks. Method Man, Common, Mos Def, Immortal Technique, Rakim, Brother Ali, Blueprint, Vast Aire ...

Miks? Sest nad on lihtsalt head, nad teavad, mida nad teevad, ja nad annavad seda edasi. See on toores emotsioon, mida ei saa raamidesse panna ega lausestada.

Lisaks neile pean oluliseks erinevaid indiaanipealike kõnesid. Kui neid loete, siis saate minust aru. Need on inspireerivalt siirad, ausad ja voolavad. Ilusad, mõnusad ja konstruktiivsed.

Viimane märkimisväärne kirjanik oli Sun Tzu – ta nime kirjutati eesti keeli küll kuidagi teistmoodi – see on üks Hiina kunagine sõjastrateeg ja filosoof, kelle teos "Art of Warfare" tekitas mus külmavärinaid ja seda on lausa lust lugeda. Teda hindan ka praegu kõrgelt.

Okei.

Yo. Ma poleks seda albumit saanud valmis, kui poleks olnud mr. Maltšenkot, Arhitekti 10t, Adamsoni 24’, bazilliot, Ravila djd. Mamma$boid, konti, tennist ja elu.

Ja samuti kütaks yoyo kõigile, kes plaadiesitlusel käisid.

Ja veel: kel huvi on mu muusika vastu, siis kontrollige http://p6hjamaade.illlab.ee ja vajutage planeedile, saate väikse ülevaate sellest, mida ma kirjutan ja millest räägin.