06.02.2009, 00:00
Kes valitakse 2008. aasta Nooreks Arhitektiks?
Kas ka teile tundub, et on aeg hakata täpsemalt uurima, millist vormikeelt toovad meie keskkonda noored arhitektid? Kaheksa noort ja tegusat, keda allpool näete, on esitatud nominentideks äsja asutatud preemiale, mille tähtsust rõhutab Anneliis Aunapuu.
Nagu kultuurmaades kombeks, on ka Eestis otsustatud hakata igal aastal
tunnustuse kaudu juhtima tähelepanu noores arhitektuuris toimuvale.
Murelikus ühiskonnas liigub hirmujutte kolearhitektuurist, sest
kinnisvarabuum on andnud arhitektuuri arengule hoo, mille tulemusi pole
õieti jälgidagi jõutud. Ehituskunstil on seega olnud
ühekorraga nii hea kui ka halb aeg. On loodud nii teoseid, mille üle
võib ka Arhitektide Liit uhke olla, kui ka otse vastupidi.
Kes kujundab keskkonna?
Keskkond huvitab
inimesi rohkem kui kunagi varem. On hakatud mõistma, et neis asjus on
võimalik kaasa rääkida, eriti kui ehitustegevus näib
elanike huve kahjustavat. Kodanikualgatus ongi vahelduva eduga toiminud.
Kõige selle juures kuluks aga ära korralik eksperthinnang
(või mitu), sest probleemide rägus kerkib üles usalduse
küsimus – kelle arvamust saab üldse objektiivseks pidada.
Sageli on tegemist tõsiste finantshuvidega, mis teadupoolest suudavad
kasutada otseteid ja “sättida probleemiasetusel valgust”,
mistõttu hinnangutes orienteerumine pole kuigi lihtne.
Seetõttu on arhitektuuripreemia loomine ka ühiskonna jaoks
oluline, sest siin ei hinnata ühtainukest maja, vaid tegevust laiemalt,
mille puhul jääb võimalike nn valgustajate tegevuse
mõju vähem määravaks.
Preemia
väljaandmiseks kuulutas läinud aasta 22. oktoobril välja
konkursi Eesti Arhitektide Liit (EAL) koostöös Heldur Meeritsa ja
ASiga GO Travel. Aasta parima noorarhitekti nimetusele võis esitada
“kuni 40aastase Eestis elava ja töötava, Eesti arhitektuuri
arendanud või Eestile olulist tuntust toonud arhitekti, kelle
loomingulised saavutused on leidnud laialdast tunnustust, olnud innovaatilised
omal alal või kelle looming on oluliselt kaasa aidanud Eesti ja eesti
arhitektuuri tutvustamisele maailmas.”
Preemiaks
maailmareis
Preemia ise ei ole ainult aunimetus ega ka
mitte raha, vaid hoopis maailmareis väärtuses 70 000 krooni. See
võimaldab arhitektil laiendada oma silmaringi, kogeda reaalsuses
värskelt arhitektuuriajakirjades või internetis nähtut, seda
oma silmaga näha ja käega katsuda.
Nõnda saadud
“elav kaemus” lisab kindlasti arhitekti ja loodetavasti ka tema
sõprade tulevasele loomingule värskust, innovaatilisust ja
leidlikkust. Ning on loota, et see innustus ei ole puhtkontseptuaalne
või artistlik, vaid kogu arhitektuurinägemus muutub oluliselt
realistlikumaks. Tulevased vormikujundusideed ei teki piltide ja maketi
tasemel, vaid sünnivad kogetud tehniliste uuenduste ja läbitud
etappide läbiseedimisel ning parimate lahenduste leidlikul
kokkusulatamisel.
EALi liikmete poolt nimetati 1. detsembriks
kaheksa nominenti. Nominentide hulgast valib preemiasaaja välja
žürii, mille liikmeteks on sel aastal arhitektuurikriitik ja Madalmaade
arhitektuuriajakirja A10 peatoimetaja Hans Ibelings, arhitektid Inga Raukas ja
Peeter Pere ning ettevõtjad Heldur Meerits ja Heiki Kivimaa.
Preemiasaaja kuulutatakse välja 12. veebruaril 2009. aastal ning preemia
on lubanud üle anda president Ilves isiklikult.
Tutvustame
juhuslikus järjekorras nominente, enne kui üks neist välja
valitakse. Temaga teeme pikema intervjuu, enne kui ta rõõmsasti
preemiareisile sõidab.
*
Ralf Lõoke (s
1978)
Lõpetanud EKA 2004, 2000/2001 õppinud
arhitektuuri Virginia Tehnikaülikoolis. Koos Maarja Kase ja Karli Luigega
moodustavad büroo Salto (
), võttes edukalt osa konkurssidest,
luues kortermaju, eramuid ja planeeringud.
Planeeringutest on toonud konkursivõidu Skoone bastioni ala
rekonstruktsioon (2005) ja Hipodroomi ala planeering (jagas esikohta
bürooga QP).
Äsja olime kõik uhked nende
gaasitoru-projekti üle Veneetsia biennaalil, mis pälvis hulga
tähelepanu kõrval ka Kultuurkapitali aastapreemia ja ka
Arhitektuuri Sihtkapitali preemia.
Sama asutus andis neile teise
aastapreemia mustikalehelise Tartu Kroonuaia kooli hoone (2008) eest, mis on
Salto valmis ehitistest vahest tuntuim. Peale dekoratiivse seinaviimistluse on
hoonel innovatiivne ruumistruktuur, lubades õpetajatel-õpilastel
kasutada nii sise- kui välisruumi.
Siiri Vallner (s
1972)
Lõpetanud EKA 1998, 1998–1999
õppinud Virginia Polütehnilises Ülikoolis. Pärast
töötamist USAs asutas kodumail bürood KAVAKAVA ja Head
Arhitektid. Mitmed avalike konkursside võidutööd, mis
sündinud koostöös eri partneritega, on leidnud laia tunnustust:
Lasnamäe spordihoone (2003, Kultuurkapitali aastapreemia), Okupatsioonide
muuseum (2003), võimla Pärnu kesklinnas (2005), Rakvere
Vallimäe trepp (2005) ning Lotte lasteaed Tartus (2008, aasta
betoonehitise eriauhind arhitektuuri eest).
Viimased
konkursivõidud: Tartu Ülikooli Narva Kolledž (2005), Kihnu
sadamaala (2005), Eesti Vabaõhumuuseumi külastuskeskus (2007) ning
Viljandi Kultuuriakadeemia õppehoone (2008). Võtab osa
arhitektuurielu üldisemast edendamisest ja populariseerimisest.
Martin Aunin (s 1971)
Õppinud
Tallinnas ja Helsingis, lõpetanud EKA 1995. Töötanud mitmes
arhitektuuribüroos, aastast 1994 vabakutseline arhitekt. Tihedam
koostöö alates 1997. a bürooga EA Reng.
Aastal 2006
asutas büroo koos Martin Melioranskiga. Tuntumaid ehitisi: Meloni
kaubamaja Estonia puiestee (2001), hotell Telegraaf (2004–2007), Viimsi
Püha Jaakobi kirik (1999–2007), Ülemiste hotelli
rekonstruktsioon (2001–2004, aasta betoonehitis 2005), büroohoone
Tetris (aasta betoonehitise 2005 “Ehitaja” eripreemia). Eramu Matka
teel sai III koha puitehitiste konkursil 2004, eramu Nõmmel pälvis
aasta betoonehitise konkursil 2007 eripreemia. Kaks korda on kandideerinud Mies
van der Rohe auhinnale (Villa Orro 2003, Ülemiste hotell 2005).
Ehitamisel on korterelamu Tatari 30, Logi tänava rannapromenaad ja
linnaosa Linnahalli kõrval ning suur kompleks Järvel.
Ott Kadarik (s 1975)
Villem Tomiste (s 1976)
Mõlemad lõpetasid EKA 2000. a. Kolmekesi (koos Mihkel
Tüüriga) asutati büroo Kosmos (
), mille tööde nimistusse kuulub
alates 1997. aastast 44 konkurssi, mille hulgas ka
võite-äramärkimisi.
Furoori tekitas Rakvere
peaväljaku realiseerumine (2003). Tulevikuvisioonina mõjus Viru
väljaku rekonstruktsiooniplaan (2004). Osa võeti “suurte
teemadega” konkurssidest ERM (ost, 2005), Tartu Vabaduse sild (2005),
Paide gümnaasium (II koht, 2006), TTÜ raamatukogu (III k, 2006),
Vabaõhumuuseum (ost, 2007). Konkursivõit saadi Juhkentali
kvartali kõrghoonekompleksi eest (2006) ja kõrghoone eest
Piritale (2006), mis realiseerudes ilmselt elustab taas vana rahvanaljandi,
sest näib jätkavat pooleli jäänud ideed rajada sild
Helsingisse...
Kahtlemata on hetkel kuulsaim realiseerunud idee
Rotermanni kvartali rekonstruktsioon ning neli esimest maja: valge, must, oranž
ja pruun. Uusehitiste riskantset ilmet, mis sellegipoolest paljude südamed
on võitnud, teavad ilmselt kõik. Hetkel on ehitamisel Aia
tänava kortermaja, mille valmimis
t paljud linnakodanikud murega jälgivad (nagu veel hiljaaegu Rotermanni
maju...).
Villem Tomiste on Arhitektide Liidu eestseisuse liige.
Hanno Grossschmidt (s. 1973)
lõpetanud EKA 1997. Lõi oma büroo Coo Arhitektid 1999,
alates 2004 toimib see nime all HG Arhitektuur (
). Eri projektide juurde koostab
erineva töögrupi, sageli on tal koostööpartneriteks Tomomi
Hayashi, Liis Volksepp, Yoko Asukawa, Simone Leuenberger jt.
Suuremad tööd: Pärnu Kontserdimaja (2002), Lasnamäe
spordihoone (2003), Lootsi maja Tallinna sadamas (konkursivõit 2003,
valmis 2005), Foorumi kvartal (2004–2007), Rotermanni jahuladu
(2006–2008, esitatud Mies van der Rohe preemia nominendiks 2009).
Jaan Tiidemann (s 1971)
lõpetanud
EKA 1997. Asutas oma büroo Jaan Tiidemann Arhitektibüroo, teise
nimega Ninja Stuudio.
Sattus arhitektuuriajakirjandusse
Veskimöldre lasteaia hoonega (2004, koostöös Andres Lemberiga),
mille otsaseinte võluv betoonikäsitlus saavutati rakistes servamata
laudade kasutamisel. Sestpeale on ta võtnud osa mitmesuguste suurte
objektide arhitektuursetest võistlustest (näiteks büroohoone
Mustamäe tee 5b, 2006), surfikeskus Pirital (2007), EKA hoone (2008).
Laiahaardeline ettevõtmine on Kalaranna väljaehitamise
alternatiivprojekt, just Tiidemann moodustas suhteliselt võiduka
opositsioonirinde käigusoleva Nord Projekti detailplaneeringu kava vastu.
Probleemi käsitlesime ka augustikuus Eesti Ekspressis.
Raivo Kotov (s 1976)
Õppinud EKAs, Arhitektide
Liidu liige. Koos Andres Kõresaarega asutati büroo KOKO Arhitektid
(
), kelle
tööde nimistusse kuulub mitmeid kõmutekitanud hooneid.
Arhitektuuritaevasse kerkis Kotov raketina, kui Hannoveri Expo2000-le
ehitati nende taies, Eesti porgandite ja kuuskedega paviljon-masin.
Villa Lohusalus (2002) pälvis “Eesti parima puitehitise
1998–2003“ konkursil eripreemia vineerikäsitluse eest.
Tuntumad tööd: Kuldala asum (2003), Kuressaare Georg Ots SPA hotell
(2004), uus hoone Vabriku tänava puitasumisse (2005), Fahle maja
(2007, valiti Londonis 2008 maailma viie parima hoone hulka), laudsepa
töökoda ehk Roseni 7 Rotermanni kvartalis (2008) ja kohe selle
kõrval Metro Plaza, rekonstruktsioon Viru väljakul (2008).