Kui ma istusin Wiiralti kohvikus ja ütlesin oma lauakaaslasele, et pean minema Ivar Kaasiku näitusele, vastas too tsiteerimisväärse lausega: "Mine jah, see on hea näitus, seal on palju pilte ja kõik on erinevad."

Tõesti-tõesti, tänapäeval ei kohtagi nii sageli näitust, mida võib sedaviisi kokku võtta. Nagu Anders Härm pressitekstis tabavalt sõnab, on Ivar Kaasik "Euroopa uue trendika maalikooli" esindaja. Selle kooli puhul on eriti sage, et kõik pildid on sarnased. Meil esindab sellist stiili näiteks Tõnis Saadoja, kes võib vabalt teha näitusetäie ühesuguseid pilte. Noh, loomulikult ei ole need päris ühesugused, seerias toimub mingi liikumine kas ajalise nihke või vahelduva rastri vms kaudu. Sarnases formaadis, stiilis ja temaatikaga seriaal on kindla peale välja minek, sest pole karta maitsevääratusi ja alati saab sinna juurde pookida sügavmõttelise kontseptsiooni. Vaatajatele pakutakse ajugümnastikat põhimõttel "leia piltidelt 10 erinevust".

Kaasik on läinud raskema vastupanu teed ja riskinud, kasutades väga erinevaid formaate ja motiive. Visuaalselt seob neid kokku sarnane pinnatöötlus, mis loob maalivahenditega väheke uduse foto efekti. Kontseptuaalseks teljeks on olemasolu puudumise efekt, enamikul piltidest võib tajuda midagi, mis sinna nagu võiks kuuluda, kuid mis on just lahkunud. Stseenid iseenesest on suhteliselt argised, põnevaks teebki asja mõistatus – mis jääb kaadrist välja. Mis on pildil valesti?

Verbaalharrastustega osale publikust pakutakse ka väga harivat pealkirjade rida, mis on ilmselt laenatud Ladina-Eesti fraseoloogiasõnastikust. Nimetuste seos piltidega ei ole otsene, vaid pigem poeetiline, vihjeline. Ka siin kasutab ta pigem varjamise kui näitamise võrgutavat taktikat.

Mida siis publikule soovitada? Kas Ivar Kaasiku pilte võiks endale koju osta? Vastus on: jah, enamik neist ei kätke endas otsest ohtu vaataja psüühikale, kuigi on ka selliseid, mida oma vaimse tervise huvides võib-olla väga kaua ei soovitaks jõllitada. Näitus ei ole üldse nii igav kui enamik trendikaid maalinäitusi, ja see on hea.

Ivar Kaasiku maalinäitus
"Potjomkini küla",
Tallinna Kunstihoone galeriis 18. juunini.