Kogumik “Aeg, mis pole minevik” on tänuväärne raamat. Siia on koondatud saja kahekümne eri vanuses inimese mälestused oma lapsepõlvest. Kahjuks ei saa ma öelda, mis vanusest mis vanuseni, kuna raamatus pole see leidnud tähistamist. Ehkki seda võib aimata lugudest endist, olnuks lugejal oluline näiteks teada, et kaks kõige ülevamat neist, Olivia Saare “Kui rukis õitses” ja Heljo Männi “Kokkupuude kõiksusega” on kirjutanud kõige väiksemad lapsed ja et ajal, mil nad seda oma teadmata tegid, polnud ülejäänud mäletajad veel vast sündinudki. Või siis polnud nad naised. Kes muu kui naine ja ema on võimeline mäletama ainult head?

Teised mälestuskillud on ainsagi erandita ühel või teisel viisil, vähem või rohkem traumaatilised, samas on neist rääkides püütud osaks saanud valust üle saada või seda leevendada. Tuleb pidada meeles, mida ütles Walter Benjamini lapsepõlvekoll, keldris kükitav kõikenägev väike küürakas mehike talle pühendatud samanimelise miniatuuri lõpus: “Kallis väike laps, ma palun sind / mäleta oma palves ka mind.”

Punase joonena (jah, just punase) läbib kõiki kilde küüditamine, lõhkemata pommid linnas või metsas, aga ka lugemine või sellele eelnenud mängud (Toomas Vint, Leonhard Lapin jt), vene võimu groteskid (Heinz Valgu maailmast suurema gloobuse tegemine!), armastus Lenini vastu (Neeme Kuningas), koerad (Lembitu Kuuse, Tiina Lokk), nähtamatus (Urmas Vadi) ja veel palju muud.

Igas killus tundsin ära midagi, mis oli ka minu – mootorratta, raamatud, sapaka, telefoni. Kuigi ma ise pole Artekis käinud nagu Urmas Paet, vilksas mu silme eest kohe läbi mu naabripoiss, kes oli, ja oli seal õnnelik.

Tihti seob lugusid omavahel mingi detail või siis juhtum. Linnart Mäll mäletab, et Olga Lauristin päästis küüditamisest Linnarti tädi, Jaak Allik aga mäletab oma ema. Need on lood lugudes, embused embustes.

Ainus lugu, kus ma ennast ära ei tundnud, oli Peeter Oleski kogumikule peakirja andnud “Ajast, mis pole minevik”. Ja ma ei usu eales, et lapsepõlv saab olla nii sünge. Aga muidugi, kui ei taha (et paistaks päike), siis ka ei ole.