26.07.2007, 00:00
Klaas ja mõis
Maie-Ann Raun teeb ringkäigu aasta olulisimal klaasinäitusel.
Klaasikunstinäitus “Ringkäik”
Albu mõisas
Järvamaal, lahti 29. juulini.
Eesti professionaalse
klaasikunsti 70 aasta juubelile on sel suvel kauni asupaiga andnud 700-aastane
mõisaarhitektuuri pärl – Albu häärber
Järvamaal. Arhitektuuripärandi- ja klaasihuviline leiab sealt
erakordse vaatepildi, kus sajanditevanusesse maailma kultuurikihti, ajalooliste
stiilide rüppe on sulandatud tänapäevane eesti klaasikunst.
Linnamelust saabunud rabeleja hoog raugeb, kui ta kõrgest
trepist avarale verandale jõuab, vestibüüli ukse avab ja
sõna otseses mõttes klaasimaailma satub.
Vestibüüli suurejoonelised barokkstiilis seina- ja laemaalingud
peegelduvad-paljunevad tuhandes variatsioonis noodipultidel peegeltahvlitele,
sümboolsetele noodilehtedele. See Tiina Sarapu installatsioon
“Ülevalt/Maestoso” häälestab ja hingestab kogu
näitust, mis aktsentide ja sujuvate üleminekutega kulgeb saalist
saali, jõudes ringiga taas vestibüüli. Siit ka näituse
nimi “Ringkäik”.
Kuraatorid Virve Kiil, Kati
Kerstna ja Kairi Orgusaar tegid eesti klaasikunsti viimase kümne
aasta paremikust eelkõige sellise valiku, mis harmoneerub Albu
härrastemaja elegantse interjööriga. See range kujundusprintsiip
on paratamatult piiranud eksponeeritavate tööde hulka, kuid samal
ajal võimaldanud igal eksponaadil omaette ruumis oma tõelises
ilus avaneda.
Kuna iga eksponaat on näitusel väärtus
omaette, siis nende pingeritta seadmine oleks ülekohtune. Leiab ju
igaüks vastavalt oma maitsele lemmikud. Minu jaoks avasid nad end
valikuliselt märksõnade kaudu.
Salasõnumid
Iidsete sümbolite sõnumid
graveerituna musta klaasi nüansirikkasse pinda suunavad mõtte
vanadesse tsivilisatsioonidesse, aegade hämarusse Mare Saare
plaatidel “Püramiidi ümber” (selle näituse varaseim
teos, aastast 1998), “Mägi teel Muhamedi juurde” ja “Maa
udus”.
Klaashelmestesse sulatatud mikroskoopilised tekstid
Kairi Orgusaare varalaekasse eksponeeritud kompositsioonis “Sisemine
ilu” jäävadki vaatajatele saladuseks.
Õhk ja lõhn
Härrastemaja
kroonlühtrite keskel hõljub nagu puhtalt õhust koosnev lausa
ilmutusena mõjuv Eeva Käsperi klaaslühter
“Veneziano”, loodudki selle saali ja selle näituse jaoks.
Sürrealistlik kombinatsioon rammestavast heinalõhnast ja
heintel kaardunud klaasobjektidest Eeva Käsperi installatsioonis
“Slowly sinking”.
Elujõud ja aegade
side
Kai Kiudsoo-Värvi massiivsetesse aastaringidega
puitketastesse on sulaklaasivalandid kõrvetanud armupalangu jäljed.
Need on võimsad sensuaalsed ja erootilised kujundid installatsioonis
“Armuaeg”.
Pilvi Ojamaa graveeritud vaas
“Elaan” on naiseliku graatsia, ilu- ja elujõu jõulise
esitusega lakooniline ja suurejooneline üldistus tema varasemaist
figuraalseist graveeringuist.
Lõputult voolavad liivajoad
loovad järjest muutuvaid “liivamaastikke” Merle Bukoveci
klaasliikurites “Ajatuse näitajad”, andes märku, et nii
klaas kui me ise oleme liivast võetud ja kord taas liivaks saame. Kalli
Seina installatsioonis “Nii nagu taevas, nõnda ka maa peal”
on valgus igikestvuse tähistaja.
4000 aastat tagasi vanadel
idamaadel leiutatud tuumtehnikas klaasivormimise elluäratamine Kati
Kerstna “Anumates” on pikim klaasisild iidsete aegade ja
tänapäevaste oskuste vahe
l.
Rüütliromantikat õhkub keskaegse müüri
salakäigu ees laiuvast punaõielisest Viivi-Ann Keerdo
installatsioonist “Aed”.
Aegade side on
tunnusmärk ka Liisi Junolaineni klaashelmestele
“Virakõrd” eksponeerituna vanavanaema kaasavarakirstus.
Antiikklaasi kõige müstilisema ja filigraansema tehnoloogia
– diatreettehnika – on ainulaadse
autoritehnikana taasloonud
Kristiina Uslar oma ažuursuse ja haprusega lummavates töödes
“Lõpmatus” ja “Data Turbiin”.
Mõttemosaiigi lõpetaksin Virve Kiili optiliste objektidega
“Dialoog”, kuhu valguskiired on koondanud kogu näituse
klaasimaailma. Ja siis Ivo Lille tööd.
Barokset-klassitsistlikku hõngu annavad näitusele ka Tõnu
Vainküla ja Kalle Kase restaureeritud ajaloolised kapid ja lauad, millele
suur osa eksponaatidest paigutati, jättes mulje, nagu olekski tegu
originaalse mõisamööbli ja klaasiga, mis moodustavad
terviku.
Maie-Ann Raun on Kunstiakadeemia klaasikunsti
emeriitprofessor.