Albu mõisas Järvamaal, lahti 29. juulini.


Eesti professionaalse klaasikunsti 70 aasta juubelile on sel suvel kauni asupaiga andnud 700-aastane mõisaarhitektuuri pärl – Albu häärber Järvamaal. Arhitektuuripärandi- ja klaasihuviline leiab sealt erakordse vaatepildi, kus sajanditevanusesse maailma kultuurikihti, ajalooliste stiilide rüppe on sulandatud tänapäevane eesti klaasikunst.


Linnamelust saabunud rabeleja hoog raugeb, kui ta kõrgest trepist avarale verandale jõuab, vestibüüli ukse avab ja sõna otseses mõttes klaasimaailma satub.


Vestibüüli suurejoonelised barokkstiilis seina- ja laemaalingud peegelduvad-paljunevad tuhandes variatsioonis noodipultidel peegeltahvlitele, sümboolsetele noodilehtedele. See Tiina Sarapu installatsioon “Ülevalt/Maestoso” häälestab ja hingestab kogu näitust, mis aktsentide ja sujuvate üleminekutega kulgeb saalist saali, jõudes ringiga taas vestibüüli. Siit ka näituse nimi “Ringkäik”.


Kuraatorid Virve Kiil, Kati ­Kerstna ja Kairi Orgusaar tegid eesti klaasikunsti viimase kümne aasta paremikust eelkõige sellise valiku, mis harmoneerub Albu härrastemaja elegantse interjööriga. See range kujundusprintsiip on paratamatult piiranud eksponeeritavate tööde hulka, kuid samal ajal võimaldanud igal eksponaadil omaette ruumis oma tõelises ilus avaneda.


Kuna iga eksponaat on näitusel väärtus omaette, siis nende pingeritta seadmine oleks ülekohtune. Leiab ju igaüks vastavalt oma maitsele lemmikud. Minu jaoks avasid nad end valikuliselt märksõnade kaudu.


Salasõnumid


Iidsete sümbolite sõnumid graveerituna musta klaasi nüansirikkasse pinda suunavad mõtte vanadesse tsivilisatsioonidesse, aegade hämarusse Mare ­Saare plaatidel “Püramiidi ümber” (selle näituse varaseim teos, aastast 1998), “Mägi teel Muhamedi juurde” ja “Maa udus”.


Klaashelmestesse sulatatud mikroskoopilised tekstid Kairi Orgusaare varalaekasse eksponeeritud kompositsioonis “Sisemine ilu” jäävadki vaatajatele saladuseks.


Õhk ja lõhn

Härrastemaja kroonlühtrite keskel hõljub nagu puhtalt õhust koosnev lausa ilmutusena mõjuv Eeva Käsperi klaaslühter “Veneziano”, loodudki selle saali ja selle näituse jaoks.


Sürrealistlik kombinatsioon rammestavast heinalõhnast ja heintel kaardunud klaasobjektidest ­Eeva Käsperi installatsioonis “Slowly sinking”.


Elujõud ja aegade side


Kai Kiudsoo-Värvi massiivsetesse aastaringidega puitketastesse on sulaklaasivalandid kõrvetanud armupalangu jäljed. Need on võimsad sensuaalsed ja erootilised kujundid installatsioonis “Armuaeg”.


Pilvi Ojamaa graveeritud vaas “Elaan” on naiseliku graatsia, ilu- ja elujõu jõulise esitusega lakooniline ja suurejooneline üldistus tema varasemaist figuraalseist graveeringuist.


Lõputult voolavad liivajoad loovad järjest muutuvaid “liivamaastikke” Merle Bukoveci klaasliikurites “Ajatuse näitajad”, andes märku, et nii klaas kui me ise oleme liivast võetud ja kord taas liivaks saame. Kalli Seina installatsioonis “Nii nagu taevas, nõnda ka maa peal” on valgus igikestvuse tähistaja.


4000 aastat tagasi vanadel idamaadel leiutatud tuumtehnikas klaasivormimise elluäratamine Kati Kerstna “Anumates” on pikim klaasisild iidsete aegade ja tänapäevaste oskuste vahe l.

Rüütliromantikat õhkub keskaegse müüri salakäigu ees laiuvast punaõielisest Viivi-Ann Keerdo instal­latsioonist “Aed”.


Aegade side on tunnusmärk ka Liisi Junolaineni klaashelmestele “Virakõrd” eksponeerituna vanavanaema kaasavarakirstus.


Antiikklaasi kõige müstilisema ja filigraansema tehnoloogia – diatreettehnika – on ainulaadse

autoritehnikana taasloonud Kristiina Uslar oma ažuursuse ja haprusega lummavates töödes “Lõpmatus” ja “Data Turbiin”.


Mõttemosaiigi lõpetaksin Virve Kiili optiliste objektidega “Dialoog”, kuhu valguskiired on koondanud kogu näituse klaasimaailma. Ja siis Ivo Lille tööd.


Barokset-klassitsistlikku hõngu annavad näitusele ka Tõnu Vainküla ja Kalle Kase restaureeritud ajaloolised kapid ja lauad, millele suur osa eksponaatidest paigutati, jättes mulje, nagu olekski tegu originaalse mõisamööbli ja klaasiga, mis moodustavad terviku.


Maie-Ann Raun on Kunstiakadeemia klaasikunsti emeriitprofessor.