Klubijazzi entusiast
Tanel Ruben (35) on üks Eesti tuntumaid trummareid. Ta on hämmastavalt aktiivne - teeb kaasa kokku rohkem kui kahekümnes erinevas kollektiivis, mängib nädalas paaril-kolmel kontserdil ja õpetab kolmes koolis.
Taneli suur armastus on klubijazz – just tuli välja tema kõige värskema projekti Hinkus featuring Maarja plaat “Look Around”, mille ametlik esitluskontsert toimub kuu lõpus Jazzkaarel, kus nad soojendavad Briti bändi Reel People. Kaks aastat ilmus veidi melanhoolsem ja sügavam Tanel Ruben & Victoria plaat “Sentimental Call”. Kaks klubijazzi plaati kahe aasta kohta näitab Eesti mõistes vägagi suurt aktiivsust ja entusiasmi.
“Look Around” on Taneli sõnul kokku pandud väga paljudest elementidest –seal on funki ja jazzi, natuke latiiont ja isegi lounge’i elemente, samuti 80ndate fusion jazzi soundi. “See on suur kompott asjadest, mis mulle endale meeldivad, sest ma pean lugu väga erinevatest stiilidest. Ta mõjub moodsalt, aga ma ei ole moeahv, kes püüaks midagi jäljendada. Ma pigem kombineerin oma ideid hetkel moodsate kõlapiltidega.”
Eelmine, Tanel Rubeni & Victoria projekt on varjusurma jäänud, kuigi mõni aasta tagasi võis neid näha isegi Jazzkaarel Koopi soojendamas. “Ma tahtsin seda pikemalt teha, aga kuna me olime Victoriaga mõlemad nii tundmatud inimesed, siis oli raske kontserte saada. Pidin looma uue koosseisu Hinkuse näol. Kui sa oled kunstnik, pead sa ju suutma oma asju ka maha müüa. Kui tekiks võimalus, ma teeksin Victoria asja ka edasi – repertuaar on ju olemas, ka järgmiste plaatide materjal,” arvab ta.
Hinkust on Tanel ajanud kaks aastat, soovist teha liikuvamat muusikat.
Algul ilma Maarjata, aga “kes instrumentaalset bändi nii väga tahab kuhugi esinema kutsuda”. Võrreldes Victoria projektiga on see kergemini seeditavam, arvab Tanel.
Nime Hinkus laenasid nad küll “Hukkunud Alpinisti hotellist”, aga erilist tähtsust filmil nende jaoks ei ole. “Lihtsalt mõtlesime, et mingisugune nimi võiks olla. See ulmelisus võibolla natuke seob, why not eksju.”
“Look Around” sai valmis poole aastaga. “Tead, me oleme kõik tegevmuusikud, pluss ma olen veel ka õppejõud. Mul on vähe aega - kui istuks kogu aeg kodus, võiks ju poole aastaga ka neli plaati teha.”
Pehmehäälne Maarja valiti vokalistiks mitme kandidaadi hulgast, ennekõike sest laulja soodustab bändi tegevust ja nii on lihtsam rakendust saada. Tanel tunnistab, et kuigi ta algul veidi kahtles, kuidas Maarja hääl tema kirjutatud materjali sisse sobib, jäi ta hiljem tulemusega rahule. “Jürmo Eesperega istusime ja arutasime, kes see võiks olla. Me mõtlesime kriteeriumile nagu professionaalsus, ja Maarja vastab sellele. Ta tunneb kella ja suudab ennast ette valmistada – kui bändi teha, peab niisuguste asjadega arvestama. On näiteks lauljaid, kes unustavad pidevalt prooviajad ära.”
Nii Maarja kui Victoria plaadid on inglisekeelsed. Laulusõnu peab Tanel oluliseks ja kuna eesti keeles pole rahuldavat ja nauditavat versiooni veel leidnud, on ta seni otsustanud piirduda inglise keelega, seda enam, et klubijazz on riigipiire mitte tundev muusika. Ise ta tekste ei kirjuta, sest “mida pole antud, seda pole antud, kuigi ma väga sooviks seda”.
Pärast Victoria projekti äravajumist arvab Tanel, et Hinkust kui brändi on vaja edasi arendada ja massidesse viia.“Enne tuleb tükk aega raiuda, kuni sellest tekkib masside kujutluses nähtus nimega bränd. Igal kultuurinähtusel peab olema tagasisidet, mille pealt saab asja edasi viia ja ka majanduslikult tegutseda,” tunnistab Tanel, kes ei tee mingit saladust tõsiasjast, et ka kunsti tegemise kõrval ei ole vähe tähtis ka teenimine.
“Muusikuna ära elamine ei ole võimatu. Ma olen praegu 35, olen seda rida ajanud viisteist aastat. Seetõttu on mul nüüd palju tegemisi, elu on tõesti lahe ja kiire. Kui ma olin 20, siis see nii ei olnud. Tegelikult, kui elavad ära arstid ja õpetajad, elab pillimees ka ära.”
Esimest korda lõpetas Ruben Otsa kooli üldse kontrabassi erialal, sest ei saanud trummidega sisse. Hiljem vahetas ta ennast trummi erialale, lõpetas ka sellega kooli ära ja siis läks Rootsi õppima – kaks aastat Skurupis ja järgmised kaks veel Göteborgis.
“Rootsis vaatasin ma pidevalt klubides, mida mängitakse. Aasta oli 1995. Siis algas just see tantsujazzi laine, Norra bändid käisid mängimas. Vaatasin suu ammuli, jube kift oli. Jazzmuusikuna mind kohutab mõte mängida standardjazzi, seda salvestada ja müüa - tänapäeval ei ole seda ju praktiliselt võimalik müüa! Ja kõik on juba ammu ära tehtud, väga hästi kusjuures. Pidin midagi ise välja mõtlema, arendama – nii paningi oma tavajazzi ja popjazzi huvi kokku,” kirjeldab ta oma teekonda klubijazzi juurde.
Praeguseks on ta üks hõivatumaid trummareid Eestis, tehes aasta jooksul koostööd umbes kahekümne koosseisuga - Lembit Saarsalu kvartett, mitu projekti koos Jaak Sooäärega, just käis ta näiteks Hedvig Hansoniga Austrias, samuti võiks ära mainida Raivo Tafenau & Sergio Bastose ja Hortus Musicuse. Klubimuusika bändidest teeb ta koos DJ P Julmaga Broken Time Orchestrat ja Drum Pranat. “Villu Veskiga on igasuguseid projekte olnud, ja Siiri Sisaskiga, Weekend Guitar Trio plaatide peal mängin. Nii naljakas kui see ka ei ole, olen ka Vene estraadiartistidega tegelenud – Venemaal koos Laima Vaikule, Valeri Leontjevi ja Raimonds Paulsiga ringi sõitnud. Seda juhtub poolaastas kord-kaks, aga väga lahe on. Ühe kontserdi tegin isegi Pugatšovaga Moskvas – neile oli vaja perkussionisti ja ma olin puhtjuhuslikult lava kõrval,” räägib Tanel.
Õpetajatööd teeb ta Eesti Muusikaakadeemias ja Viljandi Kultuuriakadeemias, Otsa kooli on praeguseks jäänud ainult üks õpilane. “Õpetan kaks päeva nädalas ja teen seda hea meelega. Kui tüübid on vedelad ja distsipliinitud, siis ma olen range ja võin neid isegi salvata. Aga kui inimene on mõistlik, saab aru, miks ta õpib, siis oleme me väga head kolleegid. On äge tunne, kui õpilane midagi omandab ja selgeks saab – selles peitub õpetamise võlu. Valu on see, et õpetamise eest nii vähe makstakse, selles mõttes on see tänamatu töö,” jõuame jälle ringiga sama teemani tagasi.
Hinkus featuring Maarja koosseis:
Maarja – vokaal
Raul Sööt – tenorsaksofon
Jürmo Eespere – klahvpillid
Raul Vaigla – elektribass
Tanel Ruben – trummid, sämpler
Plaadi “Look Around” esitluskontsert on 28. aprillil Jazzkaare raames, kus Hinkus featuring Maarja soojendab Reel People’it.
Uue jazz´i tärkavad tähed
Kuidas nimetada seda moodsat jazzi varjunditega muusikat, mis teinekord on lausjazz ja teinekord meenutab jazzi ainult pisut. Nu-jazz? Klubi-jazz? Või suure jazzi-popularisaatori Gilles Petersoni sõnamärgiga acid jazz.
Kuidas iganes. Kõige kergem on seda kõike ühe katuse alla lükata ehk sedasi – see on muusika, mis sobib ideaalselt ette kandmiseks üritustesarjal Jazz’n’Motion, Jazzkaare kuulsatel öölavadel ning väiksematel klubipidudel Jazz It Up!, Innovatsioon ja jazztantsuõhtudel klubis BonBon.
Nimetatud üritustel, mis võivad publiku huviga uhkelt kiidelda, on Eestist läbi astunud kogu Põhjamaade uues jazzi koorekiht – Jimi Tenor, Bugge Wesseltoft, Beady Belle, Don Johnsson Big Band, Koop, Nuspirit Helsinki, 5 Corners Quintet ja nii edasi - , kui ka suured tähed maailmast – Cinematic Orchestra, Matthew Hebert, Gilles Peterson, Azymuth ja nii edasi. Klubijazzi, kui siiski lubate, scene on Eesti elus ja löögijõuline.
Rahvusvaheliselt silmapaistvalt eduka Põhjamaade artistide naabruses – Eestis – on sündinud terve pesakond oma muusikat vähem või rohkem jazziga segavaid artiste.
“Laias laastus on kolmesuguseid tegijaid: koolitatud noorema põlve jazzmuusikud, kes flirdivad moodsa saundiga - Tanel Ruben, Sofia Rubina jne - ; elektroonilse taustaga muusikud/dj'd, kes proovivad asja "päris" muusikute abil elavamaks muuta - P Julma projektid - ja siis noored tüübid, kes avastavad ja katsetavad - Cosmoskva, miks mitte ka Chalice),” ütleb DJ ja üritustesarja Jazz It Up korraldaja Alari Orav.
“Kui võrrelda Eesti asja sellega, mida tehakse mujal maailmas, siis on Eesti muusikal täiesti oma nägu,” lausub DJ ja produtsent P. Julm. “Kindlasti on sellel potentsiaali välisturul läbilöömiseks. Mida laiemaks väljundi kanal muutub, seda enesekindlamaks muutuvad muusikud ja hakatakse üha paremaid ideesid genereerima. Praegu oleme algstaadiumis ja meil on praegu juba palju häid tegijaid.”
“Kindlasti on kogu jazzi – olgu ta nu jazz, acid jazz, mis iganes - scene tõusmas. Esinemis- ja plaadistamisvõimalusi on rohkem kui varem. Selline jazz live-bändide esinemine on veel üsna haruldane, kuid alati publikut kohale toov,” räägib DJ Madis Nestor.
“Ma siiral usun, et meil on kunagi oma “Nuspiriti Helsinki”. Võibolla on see naiivne, aga usun, et see on võimalik,” teatab P Julm.
SIIM NESTOR
Broken Time Orcherstra
DJ/produtsent P. Julma ja free-jazz-mehe klahvpillimängija Taav Kerikmäe ühine kooslus. Algupärases koosseisus oli ka Tanel Ruben, kelle aja on tänaseks haaranud muud projektid.
“Broken Time on nii võimalikult futuristlik, kui me oleme suutnud teha,” ütleb P. Julm bändi kohta, kelle tulev album on hübriid jazzis, soulist, funkist, lounge-pehmustest ja elektroonilise tantsumuusika killukestest
Broken Time’i debüütplaadi esitlus toimub 27. aprillil klubis Privé, sündmusel, kus esitleb oma uut albumit ka Philadelphia suurus King Britt. Plaadi annab välja P. Julma isiklik leibel Julm Records. Suvel ilmub ka uus kogumik “Julm kauamängiv”.
P. Julma ja Tanel Rubenit ühendab veel löökriistade orkester nimega Drum Prana (kui kaasa teeb ameeriklane Brian Melvin) või Drum Power (kui Melvin kaasa ei tee). Rütme põristavad ses koosluses veel Dmitri Dmitrenko ja aeg-ajalt Roland Puusepp.
Miuhuru
Umbkaudu kaks aastat tegutsenud kaheksaliikmeline ansambel Tartust. Bändi mootor ja lugudekirjutaja on Kristjan Kangro, kes ise ühtki pilli ei mängi. Laulvaid tegelaskujusid on bändis kolm, loos “Night Ya” laulab neil Maryn E Coote.
Muusikast kostab bossanovat, spirituaalset haussi, afro-funki, isegi technot.
“Plaanis on tasapisi muusikat edasi teha, kiiret kuhugi ei ole,” ütleb “dirigent” Kristjan Kangro.
Astu läbi aadressilt www.miuhuru.net .
Raun
Raun on EMAs kompositsiooni õppiva ja vabakutselise jazz-pianisti Raun Juurikase hüüd- ja artistinimi. Klaveril ja elektroonilistel klahvpillidel on ta kaasa teinud nii mõneski ansamblis. Rauni esimene ametlikult avalikkuse ette ilmuv lugu on salvestatud koos Sofia Rubinaga ning pressitakse Julm Recordsi juunis ilmuvale uuele kogumikalbumile.
Raun, kes ütleb, et ta ei talu vana jazzi, on kompeneerija kätt proovinud muuhulgas jungle’is, drum’n’bassis, glam rockis, akadeemilises muusikas ning teeb hetkel Toomas Rulli ja Tiit Kikasega “Eesti hääled” albumit.
Romb
Kaupluse Universaal Universum omaniku Peeter Salmela juhitav orkester. Suur publikulemmik, mille kõige löövamaks omapäraks on rohkearvuline eksootiliste instrumentide – aga eriti muidugi löökpillide - park: sitar, didgeridoo, jal tarangi kausid, dzembed, darbuka…
Momendil viieliikmelise Rombi uus album peaks valmis saama paari-kolme kuu pärast. Salmela sõnul on valmiv materjal mitmekesisem ja vaheldusrikkam kui grupi debüütalbum “Tromboia”, mida plaadifirma MKDK jätkuva nõudluse tõttu hiljuti taas-tirazheeris.
Sofia Rubina
Noor, koolitatud – õppinud Eestis, Sotshis, Saksamaal – ja premeeritud – laulukonkursid siin ja sealpool Eesti piire – jazzvokalist, kes sõlmis talvel plaadistuslepingu Umbluga.
Sofia albumi produtsent ja lugude kirjutaja Sten Saluveeri sõnul saab materjal olema swing ja klassikaline jazz, moodsas võtmes. Kaasa teevad mitmed instrumentalistid, plaadi aktiivsem salvestusperiood on ees suvel ning album peaks ilmuma sügisel.
Cosmoskva
Seitsme-liikmeline orkester ja live-lemmik, kelle kõik liikmed on sündinud Kuressaares. 17- kuni 22-aastat vanuste saaremaalaste jazz-trupi juhib kitarrist Priit Pruul. Tema kirjutab Cosmoskvale ka lugusid.
Talvel ilmunud Cosmoskva EP “Milch Attack” – kaasa teevad MC Busta ja remixijana Paf – oli kena müügihitt. Bändi esimese albumi kevadine ilmumine on edasi lükatud sügisesse.
Coincidence
Nii uus bänd, et üks osalistest saab bändi nime teada alles tänasest Areeni numbrist. Tegemist on helirezhissöör Sten "Gun" Saluveeri ja varem nii rocki kui tantsumuusikat loonud Leslie "Dabassi" Laasneri duoga, trummidel teeb kaasa Eno Kollom.
Ühte lugu kirjeldavad nad kui “Cinematic Orchestra meets DJ Shadow meets psühhedeelia”, teist kui “Zodiac versus Def Leppard”, kuid kogu bändi püsti seadmise idee on luua akustilist jazzi või nagu ütleb Leslie “Üritame lihtsalt pühapäeviti jazzist midagi välja pigistada, tulemused võivad olla kohutavad”.
Veel…
Esimene mees, kes Eestis jazzi ja klubimuusika segamisest kinni haaras, on ilmselt saksofonist Villu Veski. Juba 90ndate keskel tiris ta endale lavale DJsid ja sämplereid.
Tallinna jazz-fuck-ansambel Holmes jõudis isegi nii kaugele, et nende muusikat anti välja välismaal, kuid bänd lõpetas mõned aastad tagasi. Holmesid leidsid, et selleks, et valitud stiili piisavalt hästi teha, peaks neil siiski jazz-instrumentalistide koolitus olema.
Trip-hopi ja saksa nu-jazzi segust muusikat teeb eestivenelaste Tapecuti ja Nemayeri projekt. Stuudioprojektidest olgu veel mainitud broken-beati kalduvustega Talisman ja Rakvere esibändist Def Räädu pärineva Arian Levini ja lauljatar Susan Lilleväli grupp Sonics.
Kindlasti võiks ülaltoodutega ühest letist müüa ka tänavuse parima elektroonilise artisti EMA võitnud Kalmu plaate.
