Kui Konrad Mägi (1878–1925) 1910. aastal esimest korda oma teoseid Eestis näitas, sai ta üleöö menukaks. Osa kriitikuid kiitsid ta ainulaadselt julget värvide kokkusulatamise oskust, andes talle „värvide dirigendi“ tiitli. Teised olid aga võlutud tema salapäraste Norra soomaalide ebamaisusest, kuulutades need lausa „väljalõikeks kosmosest“.

On lihtne omistada kunstniku varajast edu kodumaal tema loomingulisele geniaalsusele. Võib väita, et ta lihtsalt lõi meisterlikke teoseid. Tõepoolest, Mägi nautis Eestis lausa kultuslikku staatust, rohkem kui ükski teine kunstnik. Sageli võib kuulda, et Mäe looming on nii eristuv ja nii originaalne, et tema tööd muutuvad mõnes mõttes isegi tavapärasteks. Mägi justkui kaotaks oma maagilisuse. Aga Eero Epneri uhiuus monograafia pealtnäha hästituntud kunstniku kohta teeb midagi rabavat: taastab imelise tunde, aukartuse, rõõmu.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel