Oma asendi tõttu Nõukogude Liidu ja läänemaailma piiril oli Eesti möödunud sajandi eelviimasel kümnendil kindlalt külma sõja eesliinil. Oli siis tegu Soome televisiooni vaatamisega või võitlusega pikkade juuste ja alt laiade pükste vastu, ikka üritasid kommunistlikud ideoloogid kapitalistlike lääneriikide „nõukogude inimeste moraali“ laostavat mõju vähendada. Pärast laulvat revolutsiooni ja Nõukogude Liidu lagunemist saabus vähemalt teoreetiliselt mõneks ajaks „ajaloo lõpp“, kuid peagi tõestas Venemaa jälle, et tema areng on ettearvamatu.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel