Kevadel 2016 sai siinsamas Areeni külgedel suurelt küsitud „Kas Kanye West on tõesti hulluks läinud?“ (9. märts 2016, kaanelugu). Alust mureks andis ­hiphopi megastaari käitumine päriselus ja Twitteris, sel ajal ilmunud uue albumi „Life of Pablo“ rohkem kui segasevõitu ilmumise ja veel segasemate sõnavõttudega.

Suur osa Kanye austajatest pidas tollast veidrat käitumist viimase sotsiaaltehnoloogiavindi peal promokampaaniaks. Aga nagu mõne aja pärast selgus – Kanyel olidki reaalsed vaimse tervise probleemid. Mõne aja pärast katkestas ta kontsertturnee, võttis end Twitterist vabaks ja paigutati hospidali toibuma. (Vaimuravilas nõudis ta endale kuuldavasti sämplerit ja süntesaatorit palatisse.)

Nüüd, kaks aastat hiljem tunneb West end piisavalt hästi, et uut muusikat avaldada. Tal on plaanis sel suvel avaldada järjest viis seitsme looga albumit, mis on salvestatud Wyomingis asuvas Jackson Hole’i rantšos ja mis on valdavalt Kanye looming. Esimesena sellest sarjast ilmus räppar ­Pusha T uus kauamängiv „Daytona“ (kõigi lugude kirjutamisel ja produtseerimisel on Westi käsi mängus olnud). Seejärel tema sooloplaat „ye“ ning sellest nädal hiljem Westi ja Kid Cudi ühine „KIDS SEE GHOSTS“.

Nüüd, kaks aastat hiljem ja kaks uut Kanye plaati kõrvaklappides – kuidas nüüd ikkagi kuulata muusikat, kui tead, et autoril on vaevused, millest täielikku tervenemist pole?