Kuldar K. Raudnask „Egeuse meri“
19aastase traagiliselt hukkunud poisi postuumselt avaldatud luulekogu. Välja antud sama palju aastaid hiljem, kui ta elas. Ei saa me seda kunagi teada, kuivõrd ja kuhu poole oleks ta mõjutanud tänast kirjandust, mõtiskleb autori ema eessõnas. Ei saagi, kuid midagi võib arvata nendegi luuletuste põhjal, mis nüüd kaante vahel. Need luuletused peegeldavad väga noore inimese pisut varaküpset mõttemaailma.
Kogu on küll ebaühtlase tasemega ent oma stiililt ja toonilt hämmastavalt ühtne. Hämmastavalt, sest pole ju autor ise saanud seda kokku sobitada ega ühtlustada. Leidub nii keskpäraseid värsse, kui ka selliseid, mis muudavad nukraks, mõtlikuks või panevad muigama – tekitavad emotsioone nagu üks hea luuletus peabki tegema. Ei maksa otsida siit täiuslikkust. See on ehk raamat noorele inimesele, kes ka ise alles otsib ja katsetab. Püüe millegi ilusa ja parema poole, midagi, millele võib kaasa elada. Ja midagi, millele võib vanemas eas mõistvalt naeratades tagasi vaadata, kahetseda (ja kergendusest ohata), et 19 on juba minevik.
