Parimad lood
räägitakse 2011 aastal Tallinnas. See on kultuuripealinna lendlause
ja me lubame rääkida mereäärseid lugusid. Mitte ainult
füüsiliselt mere kaldal, vaid ka Eestis on igaühel tagataskus
üks vapustav lugu. Ning Eestis on fantastilisel moel kõige
kontsentreeritumal kujul olemas ka kogu 20. sajandi ajalugu. Õige pea ka
laiemale üldsusele kättesaadava kultuuripealinna aasta visiooni
aluseks ongi Eesti lugude rääkimine.
Mereääre avamine
Eestis on traditsiooniliselt
väga tugevad institutsioonid – ooperimaja, teatrimajad, Kumu. Aga
mida napib, on n-ö kultuuridžunglid – avatud ruumid, mis ei ole
institutsionaliseeritud. Ruumid, kus loojad saaksid katsetada, kus nad ei peaks
kohe tulemusi näitama, ega oleks sunnitud pileteid müüma, kuid
kus valitseks kaasakiskuvalt loominguline atmosfäär. Niisugustest
loomingulistest džunglitest on Eestis tõsine puudus. Kui me niisuguseid
ruume ei raja, siis tulevikus muutub Eesti kultuuripilt aina
ühekülgsemaks.
Kultuurikatel, Telliskivi loomelinnak, Uue
Maailma projekt, Kultuurikilomeeter olgu esimestena nimetatud ja samamoodi
viime suure osa programmist Kalamajja, Koplisse ja Lasnamäele.
Koostöös Nargen Opera, Birgitta festivali ja Rahvusooper Estoniaga
kavandame rannaalale ooperiprojekte ning toome kokku noored Eesti heliloojad ja
Euroopa lavastajad. Mere ääres kohtuvad maa ja vesi. Meie
eesmärk on skvottida linnaruumi halle tsoone ja samal ajal lähendada
Tallinnas elavaid kogukondi. Et see linn oleks peale kultuuriaastat
ihaldusväärsem elukeskkond nii meie inimestele kui ka siia sattunud
külalistele.
Õpitoad noortele
sotsiaaltöötajatele
Käimas on
koostöö AfroReggae nimelise noorteliikumisega Brasiiliast, Rio de
Janeiro favelast.
Nimelt pani seal üks mees ühe maja
uksele sildi, et tegemist on kultuurikeskusega; ta kogus sinna kasutut
träni ja sodi, millest noored, kelle ainukeseks vaba aja veetmise viisiks
seni oli olnud narkokaubandus, ehitasid erinevaid rütmi- ja
muusikainstrumente. Siis innustas mees neid muusikat tegema ning linnas
kontserti andma. Noored said teadlikuks, et saavad luua midagi positiivset
selles sünges keskkonnas, ja inimesed on nõus neile selle eest ka
piletiraha maksma. Orkester sai üha kuulsamaks ning organisatsioon muudkui
laienes. Soojendati näiteks ka Rolling Stonesi Rio kontserti 2006. aastal.
Nüüd tahame viia sotsiaaltöötajad Lasnamäelt, Koplist,
aga veel ka Londonist, Kaplinnast kokku, et nad saaksid AfroReggae näitest
innustust. 2011. aastal tahaksime siia ka orkestri esinema tuua.
Näited valmivast programmist:
- Radius – Ida-Euroopa uue elektroonilise muusika festival
- Koolinoorte Kaasaegse Kunsti Triennaal Eksperimenta!
- Plektrumi festivali arendus linnaruumi
- Arvo Pärdi uudisteos Konstatinoopoli Hagia Sofia kirikus aastal 2010
- Vene-Soome-Eesti-Rootsi näidendivõistlus
- Filmiprojekt “60 sekundit kultuuri” Veiko Õunpuu ja Taavi Eelmaa vedamisel
- MTV Euroopa muusikaauhinnad
- Kunstiseinad – rahvusvaheline kunstiprojekt linnaruumis
- Form and Sound – heliinstallatsioonid linnaruumis
- Residentuuriprojektid
Need on vaid mõned
näited loomenõukogu juba läbinud 167st projektist. Kokku mahub
ametlikku programmi ligikaudu 150 festivali, üritust või
kultuurisündmust. Hetkel on sihtasutuse nõukogu kinnitanud 54
projekti arendusse saatmise. Aasta lõpuks tahame 75% programmist katuse
alla saada ja selleks kuulutame järgmisel poolaastal välja ka
ks ideekonkurssi, ühe professionaalidele ja teise laiadele hulkadele. Olgu
öeldud, et raha pärast ükski väärt idee ellu viimata
ei jää. Ja nendega võib ikka sihtasutuse uksest sisse astuda!
Kõigi nende ettevõtmiste ideeks on mitte pidada aasta otsa pidu,
vaid kasutada kultuuripealinna staatust selleks, et kujundada välja
linnale vajalikud, seni puuduolevad struktuurid.
Allikas: Jaanus
Rohumaa, kultuuripealinna programmiosakonna juhataja
