Neljaks osaks liigendatud näitus (hitid, tuntud meistrite iseloomulik looming, suured autsaiderid ja äraunustatud meistrid, kingid) tuletab avalikkusele meelde, et Tallinna Kunstihoone kui institutsioon pole pärast II maailmasõda olnud ega ole tegelikult siiani ainuüksi Eesti esindusgalerii rollis, vaid on nõukogude ajal ning uuesti viimasel aastal tegutsenud ka kunstiteoseid kollektsioneeriva muuseumilaadse asutuse funktsioonis. Selle tulemuseks on aastakümnete jooksul (peamiselt aastail 1960-1990 Eesti Kunstifondi ostude põhjal) tänaseks kujunenud kunstihoone mitmekesine, esinduslik ning rikkalik maali-, graafika-, skulptuuri-, keraamika- ja ehtekogu.

Väljapanek kujutab endast jutustust Nõukogude Eesti modernismist - esteetiliselt võimast narratiivset arengulugu alates karmist stiilist popkunsti, abstraktsionismi, hüperrealismi, postmodernismi, neoekspressionismi kaudu uusmütoloogiani välja. Juubelinäitus on lahti 20. septembrini. 15. septembril, Tallinna Kunstihoone ajaloolisel avamispäeval, toimub samas kunstihoone ajaloo konverents.