17.10.2002, 00:00
Kunstioksjon õpetab valima ja ostma
Rekordhindade püstitamise kõrval on kunstioksjonitel veel palju
olulisem eesmärk, millele on aga vähem tähelepanu
pööratud. Nimetan seda silmade avamiseks. Kui tavaliselt piirdub
teada-tuntud kunstnike arv vaid mõne nimega, siis oksjon pakub korraga
välja paar-kolmkümmend nime. Neid väga erinevaid ja eri aegadest
pärit töid vaadates peaks igale vähegi arukale inimesele selge
olema, et kodu ei pruugi ega sobigi sisustada üksnes Kokamäe, Mudisti
või mõne muu kõrgelt reklaamitud nimega.
Oksjon seega
on kunstihuvilise üheks õpikuks. Ma ei pea õppimise all
silmas ostude sooritamist oksjonikataloogide tekstide järgi otsustades.
Neid tuleb võtta teeviitadena, mis juhivad kunstihuvilist raamatute,
artiklite, isiknäituste kataloogide jm juurde. Lõpptulemuseks on
üha rohkemate heatasemeliste ja maitsekate kunstikogude teke.
Oktoobris
on oma valiku välja pakkunud kaks galeriid: Haus galerii Tallinnas ja
E-Kunstisalong Tartus. 24. oktoobril toimuv 33 kunstniku 41 tööst
koosnev Hausi oksjon on tähelepanuväärne, seda
mitmekülgsuse ja rariteetide poolest. Ajaliselt katab valik pika perioodi:
1883–1967. Oksjoni tipuks on ilmselgelt Konrad Mägi suureformaadiline maal
“Alvine Käppa portree” (1919), vaieldamatult parim Mäe töö,
mis seni kunstioksjonitel on olnud. Erakordsel tööl on ka erakordne
hind, 286 000 krooni.
Töid, mis ehiks iga kunstikogu, on teisigi. Eerik
Haameri varasemaid maale Rootsis “Sadam” (1945), huvitav
üleminekutöö kunstniku loomingus. Roman Nymani kaks
päikselist Petseri kloostri vaadet, mis kuuluvad kunstniku paremiku hulka.
Monotüüpia “Akt kollase draperiiga” kolmekümnendate teise poole
ühelt silmapaistvamalt maalijalt Karl Pärsimäelt, kelle
töid liigub väga harva. Richard Uutmaa tuntud kompositsioon
“Võrguparandajad” (1941), mis sõja eel jäi teadmata
põhjusel kunstimuuseumi poolt ostmata. Eduard Wiiralti ja kogu Eesti
graafika paremikku kuuluv viieleheline sari Puðkini poeemile “La
Gabrielide” (1928).
E-Kunstisalong pidas oma sügisoksjoni Tartu
Linnamuuseumis 6. oktoobril. 29 kunstniku 35 tööst koosnev valik oli
küll tagasihoidlikum, kuid ostjatel see-eest avanes võimalus
häid töid mõõduka hinnaga omandada. Näiteks Karl
Pärsimäe haruldane Pariisi-perioodi maal “Lamav naisakt” (1938)
leidis uue omaniku vaid 500 krooni alghinnast kallimalt: 43 500. Rariteete oli
tartlaste oksjonil teisigi. Noorelt surnud andeka kunstniku Aarne Miikmaa
õlimaal “Tütarlapse portree” aastast 1936 ning kahe kunstiturul
harvaesineva naiskunstniku tööd: Olga Terri “Maastik” 1960ndatest ja
Ann Audova “Lilled tumedal foonil” 1940ndatest. Oksjoni tõmbenumbriks
oli aga Aleksander Vardi suuremõõtmeline maal “Maastik
figuuridega” (1943), mis müüdi 75 000 krooni eest. Kokku osteti
oksjonilt 14 tööd.