Saal oli hämar. Laval väike laud ja tool. Laual rohelisest klaasist kupliga laualamp ja äratuntava siluetiga bakeliidist telefon. Ärev ootus. Korraga telefon helises – pikalt, plärisedes.

Näitleja Lauri Nebel hakkas pineval ja allasurutud häälel lugema: “Ja siis küsib telefon: / “Kas su isa kodus on?” / Mina vastan: / “Ei! Ta veel / vabrikust on koduteel.”