Lauri Vahtre “Eesti mees. ­Eesti naine”

Koolibri, 2009. 240 lk.

Lauri Vahtre raamat “Eesti mees. Eesti naine” on ääretult laia teema­spektriga mõnus ja kerge ajaviitelugemine. Kuigi tuleb mainida, et esialgsel kohtumisel raamatupoes see ennast sirvima ei kutsunud – tundus kaane järgi kuidagi kuiv ja vanamoodne. Suures jaos on “Eesti mees. Eesti naine” üles ehitatud küsimuse-vastuse vormis ning vastused siinkohal on lühikesed, kuid piisavalt sisukad, et saada asjast aimu ning soovi korral omal käel edasisi vastuseotsinguid jätkata. “Eesti mees. Eesti naine” algab peatükiga “Kuidas tunda ära naist/meest?”, kust saab muuseas vastused küsimustele “Miks on mehel rinnanibud?”, “Mis on aadamaõun?”, “Miks haiglas töötavad õed ja mitte vennad?” ja “Miks on naise figuur teistsugune kui mehe figuur?”.

Samuti võib raamatust leida vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele, nagu “Miks isamaa ja emakeel?”. Raamat annab hea ettekujutuse eesti mehest ja eesti naisest läbi ajaloo ning pakub lisaks huvitavaid faktiteadmisi, näiteks peatükid “Kust tuleb kohanimi Häädemeeste?” ning “Mis taim on naistepuna?”. Siiski tuleb tõdeda, et liiga palju keskendub raamat just minevikule ning mõjub kohati arhailiselt. Tänapäeva ambitsioonikatele ning ettevõtlikele eesti naistele ja meestele pühendatud lehekülgi on liialt vähe, kuid just see tõmbaks lugema nüüdisaegset ja nooremapoolset inimest. Igal juhul arvan, et tasuks see raamat poes või raamatukogus kätte võtta ning lugeda kas või sisukorda – uskuge mind, te tahate teada, mis peitub nende pealkirjade taga!

Suurepäraselt sobib raamat neile, kes aeg-ajalt seltskonnas armastavad pilduda kilde oma põhjatust teadmistepagasist, alustades lauset: “Kas te teadsite, et...”