Leo Müller “Tegevuspaik Zürich. Rahvusvahelise finantskuritegevuse varjatud maailm”

Tõlkinud Katrin Linask. Juura, 2008. 264 lk.

Leo Müller

“Tegevuspaik Zürich. Rahvusvahelise finantskuritegevuse varjatud maailm”

Tõlkinud Katrin Linask. Juura, 2008. 264 lk.

Tean väiksest peale, et Šveitsiga käivad kokku lumiste tippudega Alpid ning soliidsed pangahooned, mille keldrid on põrandast laeni täis kullakange, rahapakke ja muid väärisesemeid.

Pangahärrad kannavad alati peent ülikonda, naeratavad lahkelt ning nende kundedeks on selle maailma vägevad, kes vajadusel võivad oma nime peita numbrikombinatsiooni taha, ja nende vara seisab pangas alati kindlalt, kas või sadu aastaid.

See raamat purustab selle lapsiku kullast kiiskava ideaalpildi. Näitab elu tema mustas reaalsuses: kuidas usaldusväärsed pangahärrad osutuvad petturiteks ning nende paljuimetletud kliendid suurteks sulideks.

See on põnev lugemine, kuid mitte päris 5+ tasemel, sest raamat on kirjutatud Saksa publikule ning narratiivide ja detailide esitamisel on Ekspressi ajakirjanikud tihti paremad kui selle raamatu autor.

Aktuaalsust lisab aga tõsiasi, et ta käsitleb Šveitsi kõrval ka pisitillukese Liechtensteini pangandust ja äri maksuvabade kompaniidega. Tollest vürstiriigist on nimelt viimasel ajal välja lekkinud väga palju valgustkartvat infot, mistõttu näiteks Saksamaal käivad just nüüd ja praegu suured maksuprotsessid lugupeetud ühiskonnategelaste vastu.