Tommy Cashi muusikat on võimalik nautida vähemalt kolmel erineval moel.
Kõigepealt laivis. See on jube intensiivne, see on rock’n’roll, ole sa kas kaks meetrit temast eemal kusagil ilma lavata klubis või Pirita kloostri viimases otsas basside võimendamise kambris (seal on üks, aga ma ei ütle, kus). Selline kogemus on parim. Milline artist, ütle, aheldab sind kas või saja meetri kauguselt enda külge ja kui mõtled enne lõppu ära minna, siis see tema pilgu moodi mööda maad pingul olev bungee-köis teeb oma töö ja, noh, head aega, homne.
