01.03.2007, 00:00
Majgull Axelsson "'See, kes ma kunagi polnud"'
Lapsepõlvepainajad, vanemate
psüühikaprobleemid, isiksuse totaalne kahestumine,
noorussõprade eluaegne mõju, naised Rootsi poliitikas,
truudusetud mehed, kes lisaks armukestele käivad lõbumajast
lõbumajja, Ida-Euroopa naistekaubandus, lastetuse tragöödia,
sõprus, armastus, afaasia, armukadedus, elu abitu invaliidiga, Procol
Harumi suurim hitt, kultuuriajakirjanduse ja tabloidide töömeetodid,
kunstnikud, kes kuritarvitavad modellide usaldust, elu naistevanglas... oh, ei
jõua enam.
Kui sel Rootsi naisajakirjaniku kirjutatud romaanil midagi viga on, siis just selle loetelu lõputu pikkus. Kõike on palju ja rõhuasetused libisevad ühelt asjalt, ühelt probleemilt teisele. Ajatelje hakitusega jõuab lugeja mõne aja järel harjuda, atmosfäär ja tunded on vahel täitsa käegakatsutavalt tajutavad, aga peategelane Mary/Marie kipub siiski pisut liiga uskumatuks muutuma oma keerukuse ja tragöödiatega. Või võiks süvenedes iga inimese seest siiski leida nii palju materjali – mis sest et teistsugust?
Kui sel Rootsi naisajakirjaniku kirjutatud romaanil midagi viga on, siis just selle loetelu lõputu pikkus. Kõike on palju ja rõhuasetused libisevad ühelt asjalt, ühelt probleemilt teisele. Ajatelje hakitusega jõuab lugeja mõne aja järel harjuda, atmosfäär ja tunded on vahel täitsa käegakatsutavalt tajutavad, aga peategelane Mary/Marie kipub siiski pisut liiga uskumatuks muutuma oma keerukuse ja tragöödiatega. Või võiks süvenedes iga inimese seest siiski leida nii palju materjali – mis sest et teistsugust?